/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2021/08/13/13989179t1h5541.jpg)
Keskonnaühenduste koda rõhutab, et soovib heaperemehelikku loodusväärtuste kaitset. Murest leevenevate raietingimuste ja suurenevate raiemahtude tõttu saatis koda peaminister Kaja Kallasele avaliku pöördumise.
Keskkonnaühendused pöördusid raietingimuste ja looduskaitse asjus Kallase poole (7)
Keskkonnaühendused viitavad, et nende mure kinnitab Euroopa Komisjoni juunis algatatud rikkumismenetlus seoses Natura aladel toimuvate raietega. «Sellise olukorrani on viinud praegune metsanduspoliitika ja süsteemsed juhtimisvead metsanduse valdkonnas. Viimaseks nördimapanevaks teateks oli keskkonnaameti juhi Riho Kupparti ootamatu ametist lahkumine, mille taga kumab ameti sellekevadine otsustav tegutsemine raierahu rakendamisel,» põhjendati pöördumises.
Ühendused loodavad, et peaministri tähelepanu juhtides, saab Kallas valitsusjuhina arenguid paremini suunata. «Oleme valmis oma vaatenurka ka silmast silma arutama ning tagamaid selgitama,» kinnitas koda.
«Eesti keskkonnaühenduste koda on aastaid murega jälginud järjest leebemaks muutuvaid raietingimusi ning kasvavaid raiemahtusid. Nüüdseks on lageraied saanud tavapäraseks nii kaitsealadel kui ka Natura elupaikades. Halbade näidetena tulevad keskkonnaagentuuri ülevaate põhjal esile Haanja ja Otepää looduspark, samuti Lahemaa rahvuspark,» loetleti avalduses ning lisati, et samast ülevaatest nähtub, et raied Natura aladel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud ning oluline osa elupaikadest jätkuvalt inventeerimata.
Lisaks rikkumismenetlusele viitab koda ka Eestimaa looduse fondi hiljutisele raportile: «Raport toob välja ka vääriselupaikade ehk elurikkuse seisukohalt oluliste vanade metsade kahjustamise statistika, mille kohaselt võib eeldada, et viimase kümne aastaga on riigimetsas hävitatud ligikaudu 5700 hektarit kaardistamata vääriselupaiku,» tõdesid ühendused.
«Eesti ornitoloogiaühing on aastaid seisnud raierahu kehtestamise eest, mis võiks aidata kaasa metsalinnustiku vaesumise ning arvukuse langemise peatamisele. Raierahu ei ole aga siiani laiemalt praktikasse jõudnud, hoolimata sellest, et olemasolevad seadusesätted selleks aluse annavad,» lisati.
Lahkhelid keskkonnaametis ei jäänud ühendustele märkamata
«Tänavu kevadel asus keskkonnaamet peatama raieid aladel, kus tuvastati lindude pesitsemine ehk hakkas sisuliselt täitma looduskaitseseaduse nõuet pesitsevaid linde tahtlikult mitte häirida,» selgitati pöördumises.
«Keskkonnameti otsuse kahetsusväärseks tagajärjeks on hiljutine teade keskkonnaameti juhi Riho Kupparti ootamatust töölt lahkumisest. Kirjas oma alluvatele tunnistab Kuppart, et see otsus ei sündinud tema enda soovil, vaid ta «austab ministri soovi kujundada enda visiooni elluviimiseks vajalik juhtimismeeskond»,» kirjeldasid ühendused.
Pikaajaliste probleemide lahendamatusest tulenevalt esitas EKO 2019. aasta kevadel kaebuse Euroopa Komisjonile Eestis Natura aladel ilma vastavaid mõjusid hindamata toimuvate raiete teemal, millest tänaseks on saanud ametlik rikkumismenetlus.
Keskkonnaministeeriumi signaalid rikkumismenetluse teemal on keskkonnaühenduste hinnangul olnud vastakad: «Esialgsed looduskaitse ja metsanduse valdkonna eest vastutava asekantsleri väljaütlemised rikkumismenetluse teemal annavad märku soovist senist keskkonnavaenulikku kurssi jätkata ning probleeme eitada, samas kui hiljutisel riigikogu keskkonnakomisjoni istungil on ministeerium puudujääke tunnistanud.»
«Ametlik vastus Euroopa Komisjonile on Eesti poolt veel saatmata. Soovime, et puudused Natura väärtuste kaitsmisel saaksid lahendatud ja seda ilma kohtumenetluseta, millel oleks suur tõenäosus päädida kopsakate trahvidega. Võrdluseks – Euroopa Kohus määras Poola Natura väärtusi puudutavate direktiivisätete eiramise korral trahvimääraks 100 000 eurot päevas,» hoiatati pöördumises.
Tunamullu saatis EKO keskkonnaministrile ning ministeeriumi kantslerile avaliku pöördumise pikaajalistest protsessidest looduskaitse– ja metsanduspoliitikas, mis on põhjustanud keskkonnaühenduste usalduse kaotuse nende valdkondade eest vastutava asekantsleri suhtes. «
Valitseva lähenemise kujukaks näiteks on metsanduse arengukava 2030 koostamise raames SEI Tallinnalt tellitud arengustsenaariumite mõjuanalüüsi tulemuste varjamine ja kõrvale heitmine, samuti arengukava kaasava koostamisprotsessi läbikukkumine olukorras, kus kõik osapooled pikisilmi selgeid otsuseid ootavad ning avalikkus järjest häälekamalt loodust kahjustava raietegevuse teemal sõna võtab,» leiavad keskkonnaühendused.
Ühendused põhjendavad pöördumist eesmärgiga jõuda olukorrani, kus keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet seisavad heaperemehelikult looduskaitse huvide eest, neid juhivad valdkonna parimad eksperdid ning seda ilma hirmuta saada oma valdkonna väärtuste kaitsmise eest karistatud või tagandatud.