Välismääraja ⟩ Jüri Luik: võimule tulnud Talibanil pole opositsiooni populaarsust

Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser, tulevane Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ja Hannes Hanso rääkisid Kuku raadio saates «Välismääraja», milline siseriiklik ja rahvusvaheline toetus on nüüd suure osa Afganistanist enda kontrolli alla saanud Talibanil. 

Sven Mikser tõi esile, et Talibani suur toetaja on olnud Pakistani eriteenistus Inter-Services Intelligence ehk ISI. Aastakümnete jooksul on Pakistan olnud motiveeritud äärmuslusi toetama eeskätt seetõttu, et võrreldes oma rivaali Indiaga on Pakistan geograafiliselt kitsas riik.

Mikseri sõnul tunneb Pakistan end Indiast eksistentsiaalselt ohustatult. «Kogu Pakistani territoorium on ohustatud, kui peaks puhkema laiaulatuslik konflikt,» kirjeldas Mikser Pakistani julgeolekuorganite suhtumist. «Seetõttu kindlasti Afganistani vaadatakse strateegilise tagamaana.»

Sellele lisaks on Afganistan Pakistani jaoks oluline teatava regionaalse mõjuvõimu hoidmiseks. Mikser hindas, et viimase 20 aasta jooksul poleks Taliban nii hästi rahvusvahelisele survele vastu pidanud, kui nad poleks saanud varjatud toetust erinevatelt elementidelt Pakistanist, sealhulgas riigistruktuuridelt.

Jüri Luik märkis, et Afganistani sees on Taliban puštu poole oluline poliitiline jõud. Nad on 20 aasta jooksul seisnud vastu nii lääne vägedele, mis ei olnud sugugi populaarsed paljudes Afganistani piirkondades kui ka Afganistani rahvusvägedele, mis olid endise presidendi Hamid Karzai ja praeguseks põgenenud presidendi Ashraf Ghani toetajad ning seetõttu samamoodi ebapopulaarsed.

Saatejuht Hannes Hanso uuris, et kas võib oodata, et Talibani ambitsioon piirdub ainult Afganistaniga või konflikt valgub Pakistani ja terrorirühmituste tõttu laiali. Mikser leidis, et kui Taliban 20 aasta jooksul on üldse muutunud, siis kindlasti mitte oma suhtumises naistesse ja vähemustesse. Kui Taliban on muutunud, siis on nad muutunud ettevaatlikumaks, et mitte provotseerida läänemaailma.

Ta tõi välja, et ka al-Qaeda on pärast 2011. aastat Ayman al-Zawahiri juhtimisel strateegiat muutnud ning selle suunanud esmajoones islamimaade valitsuste vastu. Samas on tekkinud rühmitusest lahku löönud gruppe, kes jätkuvalt ihaldavad panna toime rünnakuid lääneriikide vastu.

Ta võttis kokku, et Talibani eesmärgiks ei ole globaalne agenda või oma režiimi eksportimine mere taha. Küll aga võib juhtuda, et Talibani kontroll riigi üle ei saa olema täielik. Siis võib tekkida siin-seal kontrollimatuid alasid, kus hakkavad võimutsema rahvusvahelist terrorismi viljelevad rühmitused.

Hanso leidis, et kuna paljud taliibid on saanud väljaõppe Pakistanist, siis võib-olla on Pakistan soojendanud ussi oma rinnal ning see võib neile kätte maksta.

Luik tõi esile, et Talibani populaarsus siseriiklikult oli seotud poliitiliste faktoritega nagu opositsioon valitsusele või lääneriikidele. See tähendab, et võimule tulnud Talibanil ei ole enam neid vabadusi ja vabandusi, miks nad opositsiooniliikumisena olid nii populaarsed. Ajaloost on näha, kuidas hiiglaslik opositsiooniliikumine valitsusse saades laiali laguneb, sest pole enam kellegi vastu olla.

Ta lisas, et ajalooliselt on rohkem toetajaid olnud Talibani vastastel nagu Põhjaalliansil, keda toetasid väga paljud regionaalsed riigid nagu Venemaa, Tadžikistan, Usbekistan, India, ka Iraan. Seetõttu pole tema hinnangul sugugi välistatud, et samad riigid proovivad Talibani kontrolli alt väljas olevas Pansjshiri osas taastada midagi Põhjaalliansi sarnast, et füüsiliselt Afganistani territooriumil oleks poliitiline ja sõjaline jõud, mis võiks seista Talibani vastu.