:format(webp)/nginx/o/2021/07/28/13952536t1h0b34.jpg)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon koguneb esmaspäeval avalikule veebiistungile, et arutada riigisekretäri komisjoni aruannet terviseameti ravimite külmlao rikke põhjustanud asjaolude kohta ning tagasisidet ettevõtjate ettepanekutele ühiskonna lahti hoidmiseks.
Terviseameti külmlao rikke asjaolud on komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul pehmelt öeldes kummalised. «Süüd veeretatakse ühelt teisele, kuid selle eest ei vastuta justkui keegi. Meie riigis on kujunemas totaalne vastutamatuse kultuur ja sellega ei tohi leppida,» rõhutas Reinsalu.
Lisaks kuulab komisjon valitsuse tagasisidet ettepanekutele vaktsineerimise tõhusama korraldamise kohta.
Istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, riigisekretär Taimar Peterkop, riigikontrolör Janar Holm, terviseameti peadirektor Üllar Lanno ning ettevõtjate esindaja.
«Täna astub ametisse uus kantsler ning vaatame peale tegematajätmistele. Kes oleks pidanud neid tuvastama? Ravimite üle on Eestis äärmiselt karm ja range järelevalve,» märkis Kiik.
Reinsalu toonitas osalejatele, et viimaste uudiste najal on näha, et reegleid ei täideta.
Terviseameti juht Üllar Lanno lausus, et tänaseks ei ole terviseamet saanud RKASilt jaanuarist kuni aprillini logifaile selle kohta, kas temperatuur oli külmaruumides õiges vahemikus. «Kõigi ülejäänud perioodide kohta on need olemas,» lisas Lanno.
RKASi juht Kati Kusmin vastas aga, et alates 2017. aastast saadetakse iga kuu logifaile. «Need aruanded on iseenesest olemas,» vastas Kusmin.
«Teie juhitav ministeerium oli tegelikult saanud 20. aprillil aruanded temperatuuride kohta. Mida ministeerium kahe kuu jooksul tegi? Väga osavalt pihustub laiali, kuid kes selle eest vastutab?» küsis Reinsalu Kiigelt.
Reinsalule jääb mõistetamatuks, kuidas pole info Tanel Kiigeni jõudnud ja milliste sotsiaalministeeriumi ametnikeni see siis jõudis.
Tanel Kiik selgitas, et 20. aprillil ta nõupidamisel ei osalenud, kuna olid teised koosolekud. Täna räägitakse terviseameti juhiga läbi see, mis oli 20. aprillil. «20. aprillil ma hoiatust ei saanud. Mul ei ole nimesid võimalik öelda, kuna neid protokolle ei ole ma saanud. Aga nagu viitasin, siis täna õhtul on see üks punkt, mida me arutame. Minuni jõudsid need probleemid pärast jaanipäeva toimunud olukorda,» vastas Kiik.
«Kas ministeeriumi esindajateni jõudis 20. aprillil ravimiameti hoiatus?» küsis Reinsalu. Kiige sõnul saab sellele vastata ravimiamet ja terviseamet.
«Tegemist oli terviseameti ja ravimiameti koosolekuga, seal ei olnud sotsiaalministeeriumi esindajat,» selgitas Lanno. Selle koosoleku järel pandi paika plaan, kuidas lahendada muresid. «Tegelikkuses hakkas terviseamet kohe tegutsema,» lausus Lanno.
«Kuni jaanipäevani me teadsime, et meil on terviseametis külmakambrid. Nüüd saime kinnitust, et on mõningad külmruumide tunnused.» Riigikontrolör Janar Holm
Riina Sikkut meenutas, et riigisekretär Peterkopi aruandes oli fookuses küsimus: mis viis rikkeni? «Piinlik, et viis aastat tagasi ehitatud külmaladu ei suuda oma funktsioone täita. Aga on väga palju hooneid, mis ei ole tänapäevaseks haiglaks ehitatud, ent on võimalik teha kohandusi. Praegu rääkida ehituse vigadest on kummaline,» ütles Sikkut.
«Fakt on see, et kui konkreetne külmaruum ei ole külm, siis see ei ole jätkusuutlik,» selgitas Kiik.
«Terviseameti kvaliteedikäsiraamatut uuendati viimati 2018. aastal. Kui võtta igapäevast tööd, siis tekkis sinna sisse kirjeldus, kuidas jälgitakse temperatuuri ladudes 1, 2 ja 3. Seda jälgitakse tehniliselt. Miks seda toona nii tehti? Mul on raske seda öelda,» vastas Lanno.
Riigikontrolör Janar Holmi peamine küsimus on, mis nüüd edasi saab. «Kuni jaanipäevani me teadsime, et meil on terviseametis külmakambrid. Nüüd saime kinnitust, et on mõningad külmruumide tunnused,» märkis Holm. Tema hinnangul tuleks teha terviseametis laiem audit, uurida neile antud ülesandeid ja nende toimetulekut sellega. «2018. aastal tegi terviseamet hädakarje selle kohta,» lisas Holm.
See, et asjaolud on selgeks tehtud, ei tohi riigikontrolöri sõnul tähendada vaid kollektiivset vastutust. «On konkreetne vastutus. Võib-olla tõesti me kohe ei arutaks seda, et keegi tuleks ametist priiks teha, vaid kes jättis midagi tegemata,» selgitas Holm. «Kui me ei tee selgeks, kes jättis midagi tegemata, siis ei saa asja korda teha,» toonitas ta.
Ta lisas, et ei pea minema pärimusse, vaid piisab sellest, kui vaadata 20. aprilli, mil ravimiamet häirekella lõi. «Kas võeti midagi ette ja kas olid piisavad meetmed? Kes jättis midagi tegemata? See, et kõik jätsid midagi tegemata, on selge – aga mida ja millal,» lisas Holm.
«Ma olen kaalunud tagasiastumist. Jõudnud järelduseni, et ma seda ikka ei tee,» lausus Kiik. Ta lisas, et ükski minister ei ole oma ametis igavene.
Reinsalu küsis, et milles seisnes endise kantsleri Marika Priske vastutus. Kiik vastas, et juba ametist lahkunud inimese tegevuse üle ei ole põhjust juurdlema hakata. «Millele ma viitasin? Kantslerid oleksid võinud vaadata ja uurida, kas kõike on järgitud,» märkis Kiik.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)