Raipetehas otsib kondienergiale rakendust

Väike-Maarja külje all asuva ASi Vireen tööstuskompleksi alal leidub piisavalt vaba pinda uudsete ideede elluviimiseks. Foto: Ain Liiva

Kauni kodu konkursil kompleksi hoolitsetud ümbruse eest presidendilt tunnustuse pälvinud ASi Vireen loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehas ehk rahvakeeli raipetehas võtab hukatud looma korjuselt mitu nahka.

Väike-Maarja aleviku külje all Ebaveres tegutseva 15 töötajaga ettevõtte juht Tarmo Terav (63) lausus, et kuus aastat tagasi uuele tööpostile asudes oli ta alguses keeletu. «Siin oli territooriumil kunagi selline soodom ja komorra, et kui esimese hooga tulin, siis ehmatasin ära,» tunnistas ta.

Praegu rohetab võõrastele suletud territooriumi õuel hoolitsetud muru, kasvavad ilupuud ja roosid. Aga see on maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluva kolme miljoni euro suuruse aastakäibega riigifirma nähtav külg.

Tehase töö on täisautomatiseeritud. Paar aastat tagasi lahendati tänapäevase õhupuhasti paigaldamise järel ümbruskonnas levinud ja kohalikke elanikke häirinud ebameeldiva haisu probleem. «Selge see, et karamelli ega martsipani lõhna siit kahjuks ei tule, kuid oleme seda [haisumuret] minimaliseerinud nii palju kui võimalik,» rääkis Tarmo Terav. Tõepoolest, ebameeldivaid aroome tehase alale sisenedes eriti tunda pole, kui mitte just kompleksi vahetus läheduses õhku ninasõõrmetesse tõmmata.

Peale hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötlemise tegeletakse Vireenis ka tulevikuteemadega. Tarmo Terav, kes vastas Postimehega vestlemise ajal vahepeal telefonile, et kuulata Eesti Maaülikooli teaduri juttu, tegutseb vahetpidamata. Selline on tema loomus, teisiti ta oma sõnul ei oska ega taha.