:format(webp)/nginx/o/2021/08/19/14002381t1hf45c.jpg)
Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Marek Strandberg leidsid tänases Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et kuigi ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise haamrilöögist 20. augustil 1991 on saanud Eesti taasiseseisvumise sümbol, oli see episood vaid väike osa pikemast protsessist.
30 aastat tagasi ise rahvasaadikuna Eesti iseseisvumise poolt hääletanud Ignar Fjuk märkis, et Ülo Nugise haamrilöögile eelnes kaks aastat tõsist tööd, ilma milleta poleks iseseisvuse väljakuulutamine võimalik olnud.
Ta meenutas, et ülemnõukogu võttis kaks aastat enne iseseisvuse väljakuulutamist vastu üle 170 seaduse, muu hulgas näiteks omandireformi ja kohtureformi seadus. «Olulised seadused olid aluseks sellele, et ülemnõukogu sai tööd jätkata,» ütles Fjuk.
Fjuk meenutas, et sel ajal valitses suur üksmeel ja isegi tollased padukommunistud elasid Eesti iseseisvumise nimel.
Priit Hõbemägi märkis, et Ülo Nugise haamrilöök oli alles esimene samm riigi loomisel. «Sel hetkel ei olnud veel midagi korras. «Põhiseaduslik assamblee pidi hakkama tegelema Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis on iseseisva riigi jaoks kõige olulisem õigusakt. Tegelikult on iseseisvuse taastamise protsess jaotatud viie aasta peale laiali,» lausus Hõbemägi.
Marek Strandbergi sõnul ei tasu ära unustada Eesti Kongressi rolli iseseisvuse taastamisel. Ta meenutas, et iseseisvuse suunas töötasid sel ajal rööbiti erinevad inimesed ja ka nende nägemus iseseisvuse taastamise protsessist oli erinev.
«Ülemnõukogus oli inimesi, kes lõid kaasa Kodanike Komiteede liikumises. «Eesti vabaks saamine ei olnud üks haamrilöök, vaid pikem toimetamine,» ütles Strandberg.