Iseiseisvuse taastamise tänukivi pälvisid Eesti diplomaadid

Iseiseisvuse taastamise tänukivi pälvisid Eesti diplomaadid. Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei

Vabariigi president andis täna Kadriorus toimunud iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle iseseisvuse taastamise tänukivi Eesti diplomaatidele, et tunnustada nende rolli omariikluse taastamisel ning hoidmisel, meie seisukohtade selgitamisel ning huvide kaitsmisel.

«Kiiresti pidime saama tõsiseltvõetavateks partneriks oma tänastele liitlastele ja kaaslastele ja me tulime sellega toime. Me ei kahelnud kordagi, et meie tulevik on koos samameelsete demokraatlike riikidega ja me oleme valmis kandma koos nendega ühist vastutust,» sõnas president Kaljulaid.

«Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige. Ja minu eriline tänu ning see kivi kuulub Eesti diplomaatilisele korpusele,» lisas riigipea.

Tänukivi võtsid diplomaatide nimel vastu vaba Eesti riigi üks esimesi suursaadikuid Margus Laidre, kes nimetati ametisse 1991. aastal, ja noorema põlve diplomaat suursaadik Martin Roger.

Suursaadik Laidre sõnul on kivi on kinnituseks, et meie välisteenistusele saab kindel olla, et Eesti huvid on hästi hoitud. Et Eesti on rahvusvahelises elus halva ilma sõber, kelle peale võib loota ja kellega arvestatakse. «See kivi, mis pole ju rändrahn aga üldsegi mitte ka munakas, võtab hästi kokku, kuidas peaksime maailma vaatama – alati silmade kõrguselt, ei kõrgemalt ega ammugi mitte madalamalt, ent kogu aeg avatud pilguga,» lisas ta.

Iga aasta 20. augustil annab riigipea üle 1991. aastal Toompead kaitsnud rahnust murtud tänukivi, millega tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kellel on olnud iseseisvuse taastamisel oluline roll.

Varasemalt on tänukivi saanud Heinz Valk (2007); Lagle Parek (2008); Teletorni kaitsjad (2009); Jüri Leesment ja postuumselt Alo Mattiisen (2010); 20.08.1991 ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanud (2011); muinsuskaitseliikumine (2012); Eesti iseseisvuse taastamise aegne Eesti ajakirjandus (2013); Kaitseliit (2014); 40 kirja algatajad (2015); loomeliidud (2016); Eesti luuletajad (2017); iseseisvuse taastamise aegsed laulikud (2018), Balti apelli allkirjastajad ja Balti keti korraldajad (2019) ning viimati Eesti teadlaskond.