AK ⟩ Eero Medijainen: Atlandi hartasse kirjutatud väärtustele ei leidu tänini häid alternatiive

Franklin D. Roosevelt (vasakul) ja Winston Churchill 14. augustil 1941 Atlandi harta kõnelustel HMS Prince of Walesi pardal. Foto: Wikimedia Commons

Läbi ajaloo on osapooled omavahelisi suhteid korraldanud mitmesuguste lepete abil. Eesti keeles ei olegi kõigi nende jaoks oma sõna. Seepärast kasutame lepingu või kokkuleppe kõrval võõrsõnu, nagu konventsioon, pakt, noot, memorandum, protokoll, traktaat, kontraht jt.

Papüüruselehtede kaudu tuli läbi kreeka ja ladina keele Euroopas kasutusele sõna harta (charter). Viimastel sajanditel on kokkuleppeid harva hartadeks nimetatud. Neist üks tuntumaid on 12. augustil 1941 valminud Ameerika Ühendriikide presidendi ja Suurbritannia peaministri kohtumisel sündinud ühisdeklaratsioon, mida tollane USA ajakirjandus hakkas suurejooneliselt hartaks nimetama.

Ameerika Ühendriikide avalik arvamus ei vajanud 1941. aasta augustis veel kord kinnitust liiduks Suurbritanniaga. Samal ajal oodati aga küll mingit selgitust, sest liit stalinliku Nõukogude Liiduga tähendas enamiku ameeriklaste jaoks olulist pööret. Tuli rõhutada, et lääneliitlased sõdivad väärtuste eest, mitte ainult käsikäes verise diktaatori Staliniga.

Teadet Moskva ühinemisest teiste hartale allakirjutanutega 24. septembril 1941 levitati nii Londoni kui ka Washingtoni kaudu kohe üle kogu maailma kui kommunistliku Venemaa soovi saavutada kõikjal rahu ja vabadus, kinnitati, et Nõukogude Liit muutub peatselt demokraatlikumaks. Veel enam, peagi hakati Ühendriikides rõhutama muidki ühisjooni Venemaaga. Leiti, et nii USA kui ka Nõukogude Liit on mõlemad imperialismi vastu ja mõlemal on sarnane revolutsiooniline minevik.

Atlandi harta ei pakkunud eestlastele peale moraalse enesepetmise mingit reaalset tuge, aga sinna kirjutatud väärtustele ei ole tänini häid alternatiive.