150 pesa ⟩ Tänavu on öölaulupidu teisiti korraldatud kui muidu

Nädala keskpaigaks oli registreeritud tänasele öölaulupeole ligi 150 pesa. Foto: Mihkel Maripuu

Üle-eestiline öölaulupidu «Vaba Eesti!» algab täna kell 19.00 Tallinna lauluväljakul ja kestab kuni keskööni. 450 muusikut tähistavad 20. augustil lauluväljakul enam kui viietunnise kontserdiga Eesti Vabariigi taasiseseisvumise märgilist, kolmekümnendat aastapäeva.

Öölaulupeo kontserdi korraldaja Margus Kasterpalu sõnul erineb õhtune üritus teistest selle poolest, et kuna praegu ei ole hea palju inimesi ühte kohta kokku kutsuda, toimib seal laulupesade kontseptsioon.

«Kontserti, mis toimub siis põhiliselt Tartus ja Tallinnas viie ja poole tunni jooksul, kantakse üle nii raadios kui televisioonis ja inimesed saavad seda jälgida. Ja kuivõrd kanalid näitavad ka subtiitreid ehk laulusõnu, saab ka kaasa laulda,» lausus Margus Kasterpalu.

See tähendab, et inimesed saavad tulla pere- või sõpruskonnaga kokku kuhugi, kus on võimalik teha oma pidu. «Niimoodi saab praegustes tingimustes siis võimalikult palju inimesi selle ajaloosündmuse tähistamisest osa,» ütles korraldaja. Nädala keskpaigaks oli registreeritud ligi 150 pesa. 

30 aastat tagasi ei viinud iseseisvuse taastamiseni mitte ainult sündmused Tallinnas, vaid ka Tartus aastatel 1987 ja 1988 toimunu. «Näiteks fosforiidisõda või tegelikult siis tudengite kollastes särkides «Ei fosforiidile», rongkäik Tartus ja Tartu muusikapäevade raames toimunud kontsert Raekoja platsil, kus tuli esiettekandele Alo Mattiiseni «Ei ole üksi ükski maa»,» rääkis Kasterpalu. Üks neist seikadest oli ka see, et 1988. aastal toodi Tartu muinsuskaitsepäevade ajal aprillis välja sinimustvalged lipud. «Kuivõrd väga palju olulisi sündmusi toimus kuskil Tartus, alustamegi kontserdiülekandega Tartust. Ülekandesse läheb kõigepealt esimene tund sealt,» selgitas korraldaja.

Tartus kõlavad laulud 1980. aastatest. «Ehk siis enne seda, kui me vabaks saime, aga neis lauludes oli alati mingisugune vastaline sõnum või see, mida me nende ridade vahelt lugeda oskasime, kas või filmist «Viimne reliikvia» pärit mässajate laul oli tolle aja kontekstis ikkagi selgelt mässajate laul,» muigas Margus Kasterpalu.

Alo Mattiiseni «Viis isamaalist laulu» ühendab kaht linna: Tartut ja Tallinna. «Selline ühendav lüli Tallinna ja Tartu vahel 90ndate ja 80ndate vahel. Need jagunevad niimoodi, et kaks esimest laulu lauldakse Tartus ja lähevad eetrisse Tartust, ja kolm viimast siis Tallinna lauluväljakult ja siis järgnev kontsert toimubki Tallinna lauluväljakul,» rääkis korraldaja.

Õhtu jätkab kolmekümne lauluga kolmekümnest vabadusaastast. «Neid laulavad vabas Eestis sündinud ja kasvanud noored artistid,» lausus Margus Kasterpalu.

Ärkamisaja revolutsioonilist muusikat mängivad Kukerpillid, J.M.K.E., Singer Vinger, Tartus ­Justament, Nele-Liis Vaiksoo, Bonzo, Jaan Sööt, Hannes Kaljujärv, InBoil jt.