/nginx/o/2021/05/11/13775510t1h29b3.jpg)
Endine õiguskantsler ja eelmistel presidendivalimistel kaasa teinud vandeadvokaat Allar Jõks leiab, et praegune presidendivalimiste protseduur teeb presidendi institutsioonile suure kahju, sõltumata sellest, kes lõpuks presidendiks valitakse, kirjutab rahvusringhääling.
Jõksi sõnul on probleem selles, et erakonnad ei otsi Eestile, vaid otsivad endale sobivaimat kandidaati.
«Mulle tundub, et erakonnad, kes presidendivalimiste korra kohaselt peaksid kokkuleppele jõudma, ei ole oma püüdlustes siirad. Imiteeritakse presidendivalimisi –natuke tahetakse ja ei taheta ka valida,» rääkis Jõks Vikerhommikus.
Jõks lisas, et vaadates praegust protsessi, jääb presidendivalimistest puudu nii kirge kui ka siirust.
«Kui vaadata kandidaate, kelle nimed on läbi käinud, siis öeldakse, et võibolla nad sobivad. Kui erakonnad oleks leidnud enda sees kandidaadid, siis oleks kindlasti löödud rusikad vastu rinda, et vaat see või teine on parim kandidaat. Praegu jääb kirge ja ka siirust puudu. Jah, president valitakse lõpuks ära, aga see kahju... Presidendi institutsioon saab löögi, sõltumata sellest, kes seda lõpuks täitma hakkab,» nentis Jõks.
Jõks ei pea vajalikuks presidendivalimiste süsteemi muuta, sest probleem pole presidendivalimiste korras, vaid viisis, kuidas seda praegu valitakse.
«Jah, kõige lihtsam tee on seadust muuta, kui poliitiline tahe on olemas. Ka 2016 ütlesid kõik, et süsteemi tuleb muuta, aga kõik tahtsid muuta eri suundades. Võib muuta, aga see pole probleem, mis on tekitanud praeguse olukorra. Erakonnad ise on lati alt läbi jooksnud. Nad ei otsi Eestile parimat, vaid endale kasulikumat kandidaati.»
Jõks leidis, et president peab olema natuke riigikontrolör ja natuke ka õiguskantsler, aga praegu otsitakse kandidaati, kes oleks võimalikult sobivad ja mugavad poliitikutele. Ta lisas, et iga president on ka oma ajastu nägu.
«Raske on öelda, kas Lennart Meri sobiks presidendiks aastal 2021. Või kas Kersti Kaljulaid oleks sobinud presidendiks 1990ndatel. Isegi aastad 2016 ja 2021 on erinevad. Eestimaalasi pole ajaloos kunagi nii palju tülli aetud, kui tegi seda eelmine valitsuskoalitsioon. Presidendi roll on olla lõhestunud rahva ühendaja, aga erakonnad pole isegi sõnastanud, millist presidenti me vajame.»
Jõks lisas, et ta ei saa aru, mis on etteheited senisele presidendile Kersti Kaljulaidile. «Kui öeldaks välja, et need on tema puudused, siis saaksime valida teistsuguse. Praegu oleme nagu pimedas toas.»
Ta tunneb heameelt, et praegu on ametis president, kes ei ole otseselt erakondlikult seotud. Jõksi hinnangul aitas sellele kaasa ka see, et tema ise 2016. aastal presidendivalimistel kaasa lõi. Presidendi otsevalimised poleks Jõksi sõnul aga praegusele probleemile lahendus.
«See on iseenesest õige, et presidenti ei vali rahvas, aga kus on tasakaalu punkt, kas ainult valimiskogu või riigikogu, see on peenhäälestuse küsimus rohkem. Praegune süsteem, kus presidenti ei vali rahvas, on kehtivasse põhiseaduslikku raami sobituv. Vastasel korral tuleks põhiseadus ümber teha ning see ei ole vajalik.»
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)