/nginx/o/2021/05/30/13812398t1hb179.jpg)
President Kersti Kaljulaid edastas seoses Afganistanis toimuvaga avalduse, kus nendib, et Eesti osalemine Afganistani missioonil on meile toonud küll suurema turvatunde ja tugevamad liitlassuhted, kuid Afganistani niivõrd kiire langemine on siiski üllatav.
«On kriipivalt valus vaadata neid kaadreid, mis viimastel päevadel Afganistanist maailma jõuavad. See lootuse kustumine, see hirm ja kaos, see valu, mis neist kaadritest paistab, teeb haiget kõigile, kes peavad kalliks inimõigusi ja iga inimese õigust turvalisele elule,» kirjeldas president.
Neil päevil on Kaljulaidi sõnul palju küsitud, kas Eesti osalemine koos liitlastega Afganistani missioonil oli viga või on tegu läbikukkumisega. «Vastates neile küsimustele kitsast Eesti perspektiivist, siis kindlasti oleme me saanud sellel missioonil kaasa lüües palju tugevamad liitlassuhted ja suurema turvatunde me riigile. Eesti on tänu sellele missioonile paremini kaitstud,» leiab ta.
«Ka suur osa sellest 20 aastast, mis liitlased on Afganistanis olnud, on Afganistan olnud parem paik kui sellele eelnenud perioodil,» sõnas president, lisades, et nähtud on siiski arengut: «Väga palju rohkem lapsi ja eeskätt tüdrukuid on saanud haridust, ühe põlvkonna naised on saanud osaleda ühiskonnaelus palju suuremal määral kui varem, ligipääs arstiabile, üldine vabaduste ja inimõiguste olukord on olnud parem,» loetles ta.
Ta nendib, et samas peame ka ausalt tunnistama, et Talibani nii kiire edu riigi üle kontrolli võtmisel näitab valusalt, et oleme elanud illusioonis. «Me oleme tahtnud uskuda, et meie poolt välja õpetatud Afganistani kaitsevägi, politsei ja riigiaparaat soovivad oma riigi ja saavutatud vabaduste eest seista. Kahjuks ei ole see nii läinud,» kirjutas Kaljulaid. «Loomulikult oli tagasilangus oodatav, selleks olid valmis nii liitlased kui Afganistani võimud ka aprillis, kui nendega Kabulis kohtusin. Nii kiire langemine on siiski olnud üllatus.»
Kui neil õnnestub Afganistanist lahkuda, peame pakkuma neile turvalist pelgupaika ka Eestis. Me võlgneme neile seda.
Ent eelnev on presidendi sõnul vaid olukorra kirjeldus ja nending. «Sellest on vähe abi inimestele, kelle elu on otseses ohus või kes on juba pidanud maksma viimastel nädalatel kõige kõrgemat hinda. Enamasti on nad maksnud oma eluga seetõttu, et on jaganud samu väärtusi, mille eest meie seal seisime,» selgitas ta.
«Meie õlgadel lasub kohustus ja vastutus teha ka veel praegu kõik endast olenev, et neid inimesi kaitsta ja aidata,» usub Kaljulaid.
«Eesti on tänaseks kokku kutsunud arutelu ÜRO julgeolekunõukogus, me arutame seda täna ka Euroopa Liidu partnerite ja NATO liitlastega,» kirjeldas Kaljulaid. Siiski on tema sõnul valus, ent aus tunnistus, et kiiret lahendust, mis tekkinud kaost silmanähtavalt parandaks, on keeruline näha. «Meie rahvusvaheline kogukond ei suuda efektiivselt tagada inimeste elementaarseid õigusi neis paigus, kes lihtsalt end sest üldisest väärtusruumist välja arvavad.»
«Aga meil on vastutus ka palju kitsamalt, meil on vastutus Eesti riigina. Me peame tegema endast kõik, et inimesed, kelle elu ja turvalisus on ohus meiega koostöö tegemise tõttu, saaks turvalisse kohta. Kui neil õnnestub Afganistanist lahkuda, peame pakkuma neile turvalist pelgupaika ka Eestis. Me võlgneme neile seda,» sõnas president.
Igas sellises konfliktis saavad tema sõnul kõige valusamalt ja otsesemalt pihta need, kes on kõige haavatavamad, eeskätt naised ja lapsed.
«Peame rahvusvahelise kogukonnana ka tänaseks muutunud oludes seisma eeskätt selle eest, et naiste ja laste elementaarsed õigused saaks kaitstud nii palju, kui see võimalik on. On oluline, et neile oleks muuhulgas tagatud järjepidev ja turvaline ligipääs tervishoiule, sh rasedus- ja sünnitusabile, aga ka toidule ja haridusele. ÜRO naiste- ja laste õiguste eestkõnelejana kutsun üles ka Talibani liidreid sellega arvestama,» teatas Kaljulaid avalduses.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)