Hauakaevaja kirgastumine

1990ndad: kirjanik Mihkel Mutt ja kunstnik Raivo Kelomees. Foto: Peeter Langovits

Kunstivald on Eestis ühe inimpõlve jooksul rängalt muutunud. Seda kõigil tasandeil, kitsamalt loomeprotsessist kultuuri sotsiaalse rolli ja kunstniku staatuseni.

Muist põhjusi on globaalsed, eelkõige digirevolutsioon, samuti uued mõtteviisid. Need oleksid siia ulatunud niikuinii. Aga Eestis lisandus sotsiaalse paradigma teisenemine, mis kõike teravadas ja tugevdas.

Eesti riiklus muutus kaheti. Esiteks lõppes idanaabri okupatsioon, teiseks asendus ühe partei diktatuur avatud ühiskonnaga. Kahest rõhumisest, poliitilisest ja rahvuslikust, oli viimane ilmselt laiapõhjalisem.

Väikse liialdusega võib öelda, et Vene ajal oli eesti rahvas nagu mingi vandeselts. Kui mõned erandrühmad kõrvale jätta, olid kõik huvitatud suuremast iseseisvusest (ses mõttes ei ole rahvuskommunist vastuolu mõistetes.)