NLKP keskkomitee töötajad võtsid lahkudes kaasa vorsti ja konjakit

Riigipöördevastased meeleavaldajad Moskvas Vene NFSV ülemnõukogu hoone ümber kokkukuhjatud barrikaadil 19. augustil 1991. Foto: ALEXANDER NEMENOV/AFP

See on minu elu kõige ilusam lehekülg! ütleb pärast 1991. aasta augustiputši Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee hoonest vihatud parteitöötajad välja ajanud ning hoone pitseerinud Jevgeni Savostjanov (69).

Ta oli siis Moskva demokraatlikult valitud linnapea Gavriil Popovi linnavalitsuse administratsiooni juht. Paar nädalat hiljem sai Savostjanovist juba NSV Liidu KGB juhi asetäitja.

Kui lugeda tänapäeva arutlusi augustiputšist, kordub mõte, et see oli selline veidi totter ettevõtmine, mida ei tasunud tõsiselt võtta. Aga mina mäletan, et 19. augustil 1991. aastal, putši esimesel päeval mulle, 18-aastasele värskele tudengile, küll ei tundunud, et seda ei tasu tõsiselt võtta.Tollal liikus ju info hoopis teistel kiirustel ning mahtudes, info oli väga vasturääkiv ning vähemalt esialgu üsnagi hirmutav. Mida te mäletate oma emotsioonidest putši esimesel päeval, kui polnud veel ikkagi lõplikku selgust, mis suunas kõik areneb?

Putšist kuuldes olin kell seitse hommikul Iirimaal Shannoni lennuväljal, vahemaandumisel lennul New Yorgist Moskvasse. Tunne oli loomulikult erakordselt ärev. Isegi nii ärev, et kokkuleppel (lennuki)meeskonnaga läksime – ma lendasin koos kahe kolleegiga – lennuki tualetti oma telefoniraamatuid põletama enne Moskvasse saabumist.