Alustame neljapäevasest õnnetusest. Millise valmisolekuga reageerisid Tartu päästjad gaasiõnnetusele?
Nagu ikka, kiiresti. Kui inimesed helistavad häirekeskusse ja teatavad sündmusest, sõidame me kohale, aga mitte kunagi ei tea päris täpselt, mis seis on tegelikult. Inimesed näevad olukorda ühtviisi, aga alles kohapeal selgub tegelik seis. Kui tegemist on päästesündmusega, kus inimese elu on ohus, siis kogutakse kohapeal kiirelt informatsioon, pannakse paika tegevuskava – seejuures tegutsema peab väga lühikese ajaga. Üldjuhul on kohal ka politsei ja kiirabi. Kuna kohapeal ei ole aega pikalt rääkida, tuleb otsused kiirelt langetada. Iga sekund loeb, et inimest päästa. Gaasiõnnetuste ja ka tulekahjude puhul on väga tihti suur võimalus, et hoone võib plahvatada ning variseda. Ka seda tuleb silmas pidada. Meie töötajad on seal, kuhu teised operatiivtöötajad ei lähe.
Kes teie töötajatest viga said? Kui tõsiselt?
Kõik kohal olnud operatiivtöötajad said väga raskelt viga. Nende seisund on raske. Selles mõttes on tegemist väga tõsiste tagajärgedega sündmusega. Inimene, keda päästa tahtsime, kahjuks hukkus. Raskelt said viga meeskonnavanem Janek ja päästja Raido. Päästja Mart, kes oli sel õhtul parasjagu kiirabis tööl, tahtis oma kolleegidele appi minna. Anda oma panuse, et sündmus võimalikult ruttu lahendada.
Kuidas see äärmiselt traagiline olukord üldse sündida sai – nende asjaolude selgitamisega tegeleb uurimine. See võtab veel pikalt aega. Õnneks maja kokku ei kukkunud. Kui see oleks juhtunud, oleksid tagajärjed palju rängemad.