Nädala tegija ⟩ Krista Fischer: ikka heidetakse ette, et tegelen hirmutamisega

Teadusnõukoja liige matemaatikaprofessor Krista Fischer selgitas Kuku raadio saates «Nädala tegija», et otsest ootamatut kutset teadusnõukogu liikmeks saada tema ei saanudki, sest juba enne oli teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar palunud abi mudelite koostamisega. Fischer oli üks nendest, kes arvas, et teadusnõukojas peaks olema ka mõni andmete teemat valdav inimene, et kommunikatsiooniahel ei läheks liiga pikaks. Nii koostöö edasi areneski.

Fischeri sõnul sel hetkel ta ei mõistnudki, et teadusnõukoja töös osalemine ei tähenda ainult seda, et ta annab omapoolse panuse, mis formuleeritakse valitsusele edastavateks seisukohtadeks, vaid et ta peab ka niivõrd palju avalikkusega suhtlema. «See oli asi, mida ma kohe ette ei näinud,» möönis ta.

Lisaks on Fischer pidanud palju rohkem suhtlema poliitikutega, mis on tema jaoks pigem olnud positiivseks kogemuseks just seetõttu, et ta ei näe enam poliitilisi teemasid nii mustvalgelt. «Väga lihtne on meedia valgusel anda hinnanguid, et mulle see poliitik meeldib ja see poliitik ei meeldi,» märkis ta.

«Aga tegelikult kõik nad on inimesed ning vähemalt suurem osa neist, kellega mina olen suhelnud, võimalik et kõik isegi, tegelikult tõsiselt muretsevad Eestimaa tuleviku pärast. Võib-olla on küsimuses viisides, et mida täpselt tuleks teha. Aga nad tõesti hoolivad rahvast ja koroonakriisis katsume koos lahendusi leida,» kirjeldas Fischer.

Ta tõi esile, et tervisekriisi lahendamisel tuleb mõelda paljudele erinevatele tahkudele. On üks küsimus, mis on viiruse tõkestamiseks efektiivne, aga kõik meetmed mõjutavad elu mitmel eri moel ning tuleb tõsiselt kaaluda plusse ja miinuseid.

Saatejuht Ulla Länts küsis, kas Fischeril on kokkupuuteid ka süüdistustega, et mis ta ajab oma numbritest rääkimisega inimestel tuju halvaks. «Eks ikka olen kokku puutunud ja olen kuulnud etteheidet, et ma tegelen hirmutamisega,» tunnistas professor vastuseks.

«Mind kui matemaatikut teeb see natuke nõutuks, sest ma lihtsalt vaatan arve. Võime mõelda sügavalt, mida nad tähendavad ning mida täpselt ja kuidas mõõdetakse. Aga kui nakatumine läheb üles, siis paratamatult lähevad üles ka nende arvud, kes lähevad haiglasse ja tulevad surmajuhtumid. See on matemaatiline loogika ja ma üritan seda lahti seletada nii otse ja neutraalselt, kui võimalik,» selgitas ta.

Länts võttis vaatluse alla ka tänase tervishoiu olukorra. Fischer märkis, et selles osas läheb olukord kehvemaks, et nakatumiste arv on kasvamas. Kui enne oli kasvukiirus päris suur, siis praegu on see pisut aeglustunud, aga ei ole pidurdunud. Valitsus ja teadusnõukoda arutlevad, kuidas hoida ära tervishoiuolukorra halvenemist ning samal ajal hoida ühiskonda võrdlemisi avatult. «See on üsna keeruline mitmete tundmatutega võrrand, kuhu tuleb leida optimaalsed lahendused,» sõnas Fischer.

Samas on ka mõningaid positiivseid aspekte. Näiteks on arve uurides näha, et kuigi nakatumine on kasvamas, siis üle 50-aastaste inimeste nakatumise määr ei ole enam nii kõrge. Noorte inimeste nakatumiste puhul saab olukorda võrrelda eelmise aasta novembri lõpuga, üle 50-aastaste puhul oktoobri algusega.