Mullu suvel Eesti kagupiiril alanud viivitusaia, juurdepääsu- ja patrullteede ning muu, sissetungijate tabamiseks hädavajaliku taristu ehitus on jõudnud nii kaugele, et esimene veerandsada kilomeetrit Eesti ja Venemaa piiri lõunapoolsemast osast on saamas migrandikindlamaks kui eales varem.

Nad väitsid, et on Iraagist. Naine umbes kaheaastase lapsega ja kaks eri eas meest.

Nad näisid kurnatud. Jalatallad reetsid, et nad on tõesti pikalt vantsinud. Enda jutu järgi olid nad veetnud kolm eelmist ööd metsas, seda Venemaa poolel, enne kui Eesti piirivalvurid nad ühel juunikuu õhtul kella kuue paiku Luhamaa piiripunkti lähistel kinni pidasid.

Sealsed kaks kohalikku olid Eesti piirikaitsjaile teada andnud, et tundmatud tüübid on liikvel.

«Meie valvemeetodid tootsid sama infot,» kinnitab Piusa kordoni juht Paavo Mikson.

Võõramaalaste jutt, et nad on perekond, aga mees ja naine ei saa omavahel abielluda, sest kummagi perekond ei kiida seda heaks, polnud kuidagi kontrollitav. Ühtki dokumenti neil kaasas polnud.

«Meil ei tekkinud arusaama, et nad on tingimata üks perekond,» lausub Mikson. Sest laps hoidis ainult naise külge.

Kui kaugel on Tallinn, kõlas migrantide esimene küsimus.

Kommentaarid (24)
Copy