/nginx/o/2021/01/30/13603531t1h2a34.jpg)
Kui Reformierakond jätkab populaarsustabelis kindla liidrina Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees, siis kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on langenud rekordiliselt madalale tasemele, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,1 protsenti, EKREt 24,5 protsenti ja Keskerakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kui liidrikohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud, siis jätkus teisel kohal oleva EKRE tõus ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna langus. EKRE toetus on kõrgeimal tasemel ning Keskerakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat selle küsitlusega alustas.
Reformierakonna edu EKRE ees on 5,6 protsendipunkti ning EKRE edu Keskerakonna ees 7,7 protsendipunkti. EKRE edu Keskerakonna ees pole varem nii suur olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,8 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,8 protsendiga ning Isamaa 6 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab 46,9 protsenti ja opositsioonierakondi 37,7 protsenti vastanutest.
Teadur Martin Mölderi sõnul on EKRE suutnud valitsuse tajutud läbikukkumist koroonarindel edukalt oma toetuseks muuta. «Teine võimalik, kuid vähemalt kuni järgmiste valimisteni veel pelgalt hüpoteetiline alternatiiv Eesti 200 on olemuselt selleks ehk Reformierakonnale liiga sarnane. EKRE toetuse lisa tuleb hetkel ilmselt peamiselt kas seniste mittevalijate arvelt või Keskerakonnas pettunud inimeste ridadest,» arutles Mölder.
Valijagruppides on näha väga tugevaid muutusi. Kõige nooremas vanusegrupis ehk kuni 24. eluaastani, kus traditsiooniliselt on viimastel aastatel domineerinud Reformierakond, on viimastel nädalatel toetus Reformierakonna, EKRE, Eesti 200 ja sotside vahel võrdsustunud.
«Muutus on toimunud ka vanemate kui 65-aastaste valijate seas, kus Keskerakond on kaotanud oma väga selge eelise ning Keskerakond, Reformierakond ning EKRE konkureerivad omavahel kõige populaarsema erakonna positsiooni eest. Midagi sarnast on näha ka madalama sissetulekuga valijate seas,» tõi Mölder esile.
Nende ja teiste ümberjoondumiste tulemusena ei ole Mölderi sõnul peale rahvuse enam ühtegi valijaskonnagruppi, kus Keskerakond tugevalt domineeriks. Samas on Reformierakonna puhul selgelt näha nende toetajaskonna sotsiaaldemograafilisi piire.
«Kui oled varakeskealine rohkem kui keskmist palka teeniv kõrgharidusega lastetu Tartus või Tallinna äärelinnas elav eestlane, siis oled tõenäoliselt Reformierakonna toetaja. Kuna selles segmendis on Reformierakonna toetus nii tugev, siis ilmselt suuri kaotusi vähemalt lähitulevikus seal nad kannatama ei hakka. Esimese Eesti lojaalsus on liiga tugevalt paigas, samas kui teises Eestis toimub palju tõsisem poliitiline konkurents valijate poolehoiu pärast,» lisas Mölder.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)