Terviseameti külmlao rikke tõttu saavad väikelapsed heksavaktsiini senisest varem

Terviseameti külmladu. Foto: Imre Kaas

Seni on Eestis kasutatud heksavaktsiini Infarix Hexa, kuid Terviseameti külmlao rikke tõttu muutus see vaktsiin kasutuskõlbmatuks. Augustist võetakse kasutusele kasutusele teise tootja vaktsiinid, mida on vaja väikelastele manustada varem. 

Tänasest jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega tuuakse väikelaste heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise aeg varasemaks. Edaspidi tuleb teha heksavaktsiini neljas doos väikelapsele enne teist eluaastat.

Algselt 2022. aasta jaanuarist jõustuma pidanud immuniseerimiskava muudatus toodi viis kuud varasemaks, kuna terviseameti laos toimunud temperatuurikõikumise tõttu muutus kasutuskõlbmatuks ka heksavaktsiin Infarix Hexa, mida on võimalik manustada ka pärast teise eluaasta täitumist. Asenduseks hangitud vaktsiinid Hexaxim ja Hexyon tuleb manustada enne teist eluaastat, kuna puuduvad kliinilised uuringud nende kasutamiseks vanematel kui 24 kuu vanustel väikelastel.

Imiku- ja väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstide arvu vähendamiseks ja seeläbi vaktsineerimissoostumuse parandamiseks võeti 1. jaanuarist 2018 kasutusele heksavalentne vaktsiin, mis annab korraga kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, mädast ajukelmepõletikku ehk meningiiti põhjustava Hib-nakkuse ja B-hepatiidi vastu.

Seni kehtinud immuniseerimiskava alusel on vaktsineeritud imikuid heksavalentse vaktsiiniga kolme, 4,5 ja kuue kuu vanuselt ning korduvvaktsineerimine on tehtud kaheaastaselt ehk vanuses 24 kuni 36 kuud. Immuniseerimiskava muudatusega tuuakse alates tänasest korduvvaktsineerimise aeg varasemaks ning see tuleb edaspidi teha 18–24 kuu vanuses.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul tuuakse heksavaktsiini korduvdoosi manustamise aega varasemaks mitmel põhjusel. «Praegu kipuvad lapsevanemad kaheaastastele mõeldud vaktsineerimisaega edasi lükkama näiteks erinevate külmetushaiguste tõttu, mida esineb sagedamini lasteaialastel. Noorematel väikelastel on selliseid haigusi vähem. Oluline põhjus on seegi, et 18 kuu vanuselt toimub laste tervisekontroll, millega koos saab teha ka vajaliku vaktsineerimise,» ütles Kärt Sõber.

«Samuti on see muudatus vajalik, et ühtlustada Eesti immuniseerimiskava teiste riikide omadega. Enamikus Euroopa Liidu riikides süstitakse kuuevalentse vaktsiini neljas doos ühe- kuni kaheaastastele lastele. Immuniseerimiskavade ühtlustamine aitab hoida ära olukorda, kus laps elukohariiki vahetades jääb vajaliku vaktsiinita,» lisas Sõber.

Väikelaste vaktsineerimisi heksavalentse vaktsiiniga tehakse perearstide juures. Lapsed, kes on praeguseks juba kaheaastaseks saanud peaksid kindlasti heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise ära tegema. «Nende laste vaktsineerimiseks saab kasutada heksavaktsiini Infarix Hexa, mida on võimalik manustada kuni kolme aasta vanustele lastele. Infanrix Hexa vaktsiini on Eestis praegu piiratud koguses. Eesti Haigekassa soetatud täiendav partii jõuab Eestisse septembris ning tuleb aegumistähtaja tõttu kasutada ära enne oktoobri lõppu. Seetõttu tuleks kaheaastaste ja vanemate laste korduvvaktsineerimised kindlasti planeerida septembrisse või hiljemalt oktoobrisse,» ütles Kärt Sõber.

Muudatused tehakse kooskõlas Eesti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega.