Eesti Balletiliit kogub annetusi Anatoli Arhangelski raske ja haruldase haigusega võitlemiseks.
Balletiliit kogub annetusi raskelt haigestunud tantsija Anatoli Arhangelski raviks
Balletiliit selgias, et 43-aastane Arhangelski põdes kevadel Covid-19 viirust. «Pärast palaviku taandumist tundus, et kõik sai korda. Teatrid avati, Eesti Rahvusballett alustas taas tööd, kuid Anatoli tundis end balletisaalis ja laval kehvemini kui pärast kodus veedetud isolatsiooni oleks pidanud: pea kippus valutama ja ringi käima, tasakaal oli häiritud, silmanägemine kehv, vasak käsi surises,» kirjeldas balletiliit.
Arhangelski võttis haiguslehe lootuses, et puhkus aitab tal korralikult taastuda. «Paraku sellest ei piisanud ja tekkinud sümptomid üha süvenesid. Surinast sai käekramp, nägemine muutus mitmekordseks ja lainetavaks, igapäevased tegevused muutusid keeruliseks,» kirjutas liit.
Arhangelski abikaasa pidi korduvalt kiirabi kutsuma, kuid analüüsid ei andnud põhjust meest pikemalt haiglas hoida. Olukord aga halvenes iga päevaga.
Eesti arstide jaoks haruldane juhtum
Juuni keskpaiku viidi Anatoli Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus ta viibis üle kuu aja. Ta kaotas peaaegu täielikult kõnevõime, nägemise ning kontrolli jäsemete üle, mis tõmblesid ja läksid krampi.
«Vahetusid raviarstid, ravimeetodid ja oletused võimalike diagnooside kohta, aga lõplik diagnoos jäigi panemata. Arstid nentisid vaid, et tegu on haruldase juhtumiga, millega neil kogemust pole. Eestis kättesaadavad võimalused olid ammendunud,» lisas balletiliit.
Kuna Arhangleski õde elab Itaalias, siis otsustas perekond ta sinna viia. Udine haiglas on aparaadid ja erinevalt Eestist kitsamalt spetsialiseerunud osakonnad neuroloogiliste haiguste raviks.
ITK arstid kinnitasid, et nemad enam aidata ei oska ja pere hakkas haigekassaga välismaal ravi hüvitamise osas asju ajama. Haigekassa vastus lubati anda 1–2 kuu jooksul. «Nii pikast ootamisest ei saanud loomulikult juttugi olla ja pere toimetas Anatoli oma jõu ja kuluga Itaaliasse. 23. juulil jõudsid nad Udinesse. Reis oli väga raske,» kirjutas liit.
Haigekassa: kui on diagnoos, saab haigekassa teha ravi rahastamise kohta otsuse
«Avaldame kahetsust, et suhtlus Anatoli Arhangelski ja tema lähedastega on jäänud ühepoolseks. Haigekassale laekus 21. juulil Anatoli Arhangelski taotlus teisese arvamuse saamiseks, täiendavateks uuringuteks ja edasiseks raviks. Haigekassa ei ole edastanud sõnumit, et taotlejale vastatakse 1-2 kuu jooksul. Teatasime kahe päeva möödudes taotluse saamisest ja vaid päev pärast konsiiliumi saamist, et haigekassal on võimalik uuringuid ja konsultatsioone rahastada,» selgitas haigekassa.
Arstliku konsiiliumi hinnang saadeti haigekassale 22. juulil. «See sätestas, et ravi vajadus selgub siis, kui on pandud diagnoos. Konsiilium leidis, et siiani on kõik Eestis pakutavad uuringud patsiendile tehtud, kuid diagnoosi tema seisundile ei ole pandud,» kirjeldas haigekassa ja lisas, et seetõttu vajab patsient täiendavaid uuringuid välisriigis.
Kaks päeva pärast taotluse esitamist ehk 23. juulil edastas haigekassa Anatoli Arhangelskile kirja, milles selgitati, et rahastada on võimalik edasisi uuringuid ja konsultatsioone. «Kuivõrd endiselt puudus diagnoos, mis on ravimise ja ravi rahastamise eelduseks, siis ravi rahastamise kohta otsust praegu teha ei saa. Taotlejat teavitati võimalusest esitada oma arvamus uuringute ja konsultatsiooni rahastamisega nõustumise kohta hiljemalt 30. juuliks,» lisas haigekassa ja täiendas, et taotleja ega ta lähedased ei ole 21. juuli ja 23. juuli haigekassa kirjadele reageerinud ega haigekassaga taotluse sisseandmise hetkest suhelnud.
24. juulil pöördus haigekassa Itaalia haigla poole, et täpsustada asjaolusid. Sealt tuli vastus 26. juulil – öeldi, et patsient on nende haiglas alates 23. juulist, kuid diagnoosi endiselt pandud ei ole. 28. juuli seisuga ei ole Itaalia raviasutus rohkem informatsiooni haigekassale edastanud.
«Nii pea, kui selgub diagnoos, saab anda hinnangu, kas ravi on võimalik osutada ka Eestis. Kui Eesti arstide hinnangul patsienti siiski Eestis ravida ei ole võimalik, saab haigekassa teha ravi rahastamise kohta otsuse. Loodame endiselt koostööle ja tagasisidele, et saaksime patsienti tema ravis toetada,» lisas haigekassa.
Anatoli seisund on väga raske
Abikaasa sõnul on neid hästi vastu võetud, arstid on abivalmis ja probleemi lahendamisest huvitatud, Anatoli seisund on aga väga halb. Arhangelski kõrval on pidevalt abikaasa, kes teda hooldab. Pere kaks last, 8-aastane Sofia ja 3-aastane Simon jäid Eestisse vanavanemate ja sugulaste hoida.
«Kuigi Anatolile pole veel diagnoosi pandud ja ravi maksumus ning selle eest tasumise võimalused on ebaselged, vajab pere rahalist abi juba praegu,» toonitas liit. «Palun, aita!» pöördub liit palvega avalikkuse poole.
Eesti Balletiliit avas sihtotstarbelise fondi, kuhu ootab annetusi: iga sent ja euro on oluline. «Ja oluline on ka aeg, mida võib olla väga vähe! Tuleb tegutseda kiiresti. Nüüd ja praegu.»
Palun tee annetus Eesti Balletiliidu kontole:
EE161010022081883007
Eesti Balletiliit
Selgitus: ANATOLILE
Annetustest kogutud summa on mõeldud Arhangelski ravi ja võõrsil elamise kulude toetuseks.
Anatoli Arhangelski on tantsija ja Eesti Teatriliidu liige (1996–2013). Ta lõpetas 1996 Tallinna balletikooli (erialaõppejõud Ago Herkül) ja töötanud aastast 1996 Estonias balletiartistina, aastast 2003 solistina.
Talle on omistatud 2012. aastal ERGO tantsupreemia ja 2013. aastal Eesti Teatriliidu balletilavastuse aastaauhind.
Osad:
- Bryaxis (Raveli Daphnis ja Chloë, 1996)
- Prints Fortuné (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997) ning Aurora kosilane ja Kuningas (2014)
- Paris (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1998) ja Tybalt (2003)
- Kurat (Tubina Kratt, 1999 ja 2015)
- Jaamavaht ja Perekond Itaalias (Štšedrini Anna Karenina, 2000)
- Pähklipureja-Prints ja Drosselmeier (Tšaikovski Pähklipureja, 2000) ning Araabia tants ja Lillede valss (2010)
- solist (jazz-ballett Enne ja nüüd, Ellingtoni ja Kawasaki muusikale, 2001)
- Sõber (Kallósi Pulmareis, 2001)
- Coppelius ja Kolm sõpra (Delibes´i Coppélia, 2002)
- Prints Siegfried ja Peaminister von Rothbart (Tšaikovski Luikede järv, 2002)
- Noormees (Stravinski Tulilind, 2004)
- solist (Raveli Boléro, 2004)
- Saint-Gaudens (Härmi Kameeliadaam, Liszti muusikale, 2006)
- Basilio, Quiteria armastatu ja Espada, toreadoor (Minkuse Don Quijote, 2007)
- Golaud (Härmi Pelléas ja Mélisande, Schönbergi muusikale, 2008)
- Porthos ja Buckinghami hertsog (Nixoni Kolm musketäri, Malcolmi muusikale, 2009)
- Theseus (Britteni ja Xenakise Phaidra, 2010)
- Lescaut ja Vangivalvur (Massenet´ ja MacMillani Manon, 2011)
- Gabriel von Eisenstein (J. Strauss noorema ja R. Hyndi Rosalinde, 2011)
- Amadeo Modigliani (Aintsi ja Eduri Modigliani – neetud kunstnik, 2012)
- Solor, sõjamees ja Ülembrahmaan (Minkuse Bajadeer, 2013)
- Gremin (Cranko Onegin, Tšaikovski muusikale, 2015)