/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2012/02/06/945654t1h21aa.jpg)
Üleeile mäekõrguse eduga Soome presidendivalimiste teise vooru võitnud Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö lubas oma tänukõnes olla kõigi inimeste president.
Tellijale
Niinistö võit ei üllatanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleni on tal aga veel pikk tee minna, kirjutas eile Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse juht Marko Junkkari. «Kuigi ajalooliselt suur võit annab Niinistöle tugeva mandaadi, ei toetanud suur osa Lõuna-Soomest põhja poole jäävate linnade elanikke kumbagi kandidaati,» märkis Junkkari.
Endise rahandusministri ja parlamendispiikri Niinistö poolt hääletas 62,6 protsenti valimas käinud soomlastest, roheliste kandidaadi Pekka Haavisto häältesaak küündis 37,4 protsendini.
Eile Soome välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil ütles Helsingin Sanomate endine peatoimetaja Janne Virkkunen, et tulemused ei üllatanud kedagi. «Siin oli näha ka teatavat gei-efekti. Maapiirkondade elanikud ei tahtnud ikkagi avaliku geikandidaadi poolt hääletada,» sõnas ta.
Meedia lasi Niinistö hambust
Virkkuneni hinnangul tegi Haavisto debattides ka suuri vigu, kuna ta oleks pidanud üldsõnaliselt Niinistölt nõudma seisukohtade täpsustamist. «Haavistol aga Niinistöle väljakutset esitada ei õnnestunud,» arvas Virkkunen.
Samuti valimistulemusi kommenteerima kutsutud Åbo Akademi politoloog Kimmo Grönlund lisas aga, et Haavistol on diplomaadi isiksus, poliitikuna ta oma lähenemisstiili muuta ei saa. «Tagantjärele vaadates võis olla tegu vale strateegiavalikuga. Ta proovis endale võimalikult palju valijaid kindlustada,» sõnas Grönlund.
Virkkuneni arvates lasi meedia Niinistöl liiga kergelt pääseda ega pööranud välispoliitikale piisavalt tähelepanu. «Ma tunnen teda (Niinistöt – toim) hästi ja tean, et tal tegelikult on kindlad välispoliitilised seisukohad. Praegu oli tal aga selline kena esinemisstiil, et temast oli võimatu aru saada, mida ta tegelikult mõtleb,» sõnas ta.
Virkkuneni sõnul polnud ka Niinistö võidukõnes kuulda, mida ta tegema hakkab, samuti ei puudutanud ta neid teemasid valimiskampaania ajal. «Mina ei tea seda tänase päevani, mis Vene-poliitika Niinistöl kavas on. Tegelikult ma aga selles valdkonnas tõelisi probleeme tekkivat ei näe,» ennustas ta.
NATO esialgu tagaplaanil
NATOga seotud küsimuste osas Grönlund lähiajal muutusi ei oota. «Värsked arvamusküsitlused näitasid jätkuvalt, et vaid 20 protsenti soomlastest pooldab liitumist. Praegu ei juhtu midagi, sest valimiskampaanias lubati, et NATOga liitumist ei tule. Ent 2015 on meil parlamendivalimised ja usun, et enne või pärast seda kõneleb Niinistö NATOst soojemate sõnadega,» ütles ta.
Virkkunen lisas, et Soome on juba praegu NATO-le parem partner kui mõned NATO enda liikmesriigid.
Kuigi presidendivalimised on Soomes tavaliselt olnud kõige kõrgema osalusega valimised, peletasid krõbedad külmakraadid või sobiva kandidaadi puudumine seekord valijaid. Hääletamas käis viimaste aastakümnetega võrreldes rekordiliselt väike arv inimesi, 68,8 protsenti. Viimane sedavõrd madal tulemus pärineb 1950. aastatest.
«See oli praeguste valimiste juures ka suurim üllataja,» sõnas Grönlund.
Mõlemad teise vooru pääsenud kandidaadid olid vaadetelt üsnagi sarnased. Ehk ka seetõttu käis üleeile valimas veel vähem soomlasi kui kahe nädala eest esimeses voorus, mil osalusprotsent oli 73.
Grönlundi hinnangul otsustasid valimas käinud eelkõige kandidaadi isiksuse põhjal, poliitilised eelistused sedavõrd suurt rolli ei mänginud. Virkkunen lisas, et Haavisto tegi kaotusest hoolimata väga hea kampaania, sest ta oli noorte valijate seas hämmastavalt populaarne.
Tähelepanuväärne oli ka Niinistö edu. Teise vooru pääsejad on Soomes tavaliselt suhteliselt võrdsete tulemustega lõpetanud, näiteks nüüdne valimisvõitja jäi kuue aasta eest Tarja Halonenile alla väga napilt – tema poolt hääletas toona 48,2 protsenti valinuist.
Nüüdsetel valimistel kasvas eelmistega võrreldes ka rikutud sedelite arv, seekord ei läinud arvesse ligi 25 000 soomlase hääletus, kuus aastat tagasi oli sama arv 14 000.
«See näitab ainult seda, et inimesed tahtsid protestida,» sõnas Grönlund.
Eilne Helsingin Sanomat vahendas pealinna valimisringkonna esimehe Timo Eerikäineni sõnu, et valimistel haarab alati endale kõige rohkem protestihääli Piilupart Donald.