Memento liit ja eraisikutest kaebajad pöördusid memoriaalikompleksi kaitseks kohtusse

Tulevase jalgpallihalli asukoht Maarjamäel. Foto: Sander Ilvest

Eesti Memento Liit koos eraisikutest kaebajatega esitasid möödunud nädalal  Tallinna halduskohtule kaebuse seoses Tallinna linnavalitsuse korraldusega kehtestada detailplaneering Maarjamäe jalgpallikeskusele. 

«Me oleme südamest tänulikud neile, kelle kaasabil on sündinud Maarjamäe memoriaal. Seal on jäädvustatud nende eestimaalaste nimed, kelle ainsaks süüks oli armastus oma maa ja rahva vastu ning kelle viimne puhkepaik on tähistamata haudades võõral maal,» rääkis Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja lisas, et nende kohus on inimeste mälestust hoida ja seda parimal viisil. «Me ei võitle jalgpallihallide vastu, vaid seisame selle eest, et Maarjamäel säiliks see sakraalsus, mis seal õnnestunud projektiga saavutatud on,» põhjendas ta. 

Kaebajad märgivad, et nii Kommunismiohvrite memoriaali, Maarjamäe memoriaali kui ka Saksa sõjaväekalmistu näol on tegemist kalmistuseaduse mõttes kalmistuga. Kalmistuna on kalmistuseaduses käsitletud vajalike ehitistega maa-ala, mis on ettenähtud surnute ja tuha matmiseks. On üldteada, et kalmistu üheks funktsiooniks on olla lahkunust allesjäänud põlvedele kohaks, kus paikneb mälestus lahkunust. Samuti on teada, et Eestis on kalmistuid, kus ei toimu enam matmisi, lisati teates. 

Isamaa Tallinna volikogu fraktsiooni juhi Riina Solmani sõnul on kurb, et valitsuskoalitsioon kompromisslahendusega edasi ei liikunud, vaid andis Tallinna linnavalitsusele võimaluse mängida kannatanud inimeste ja nende järeltulijate tunnetel.

«Ehitaja, linnavalitsuse ja ka riigi esindaja seisukohad olid pärast Võidupüha üsna üheselt agressiivsed. Avalikkusele anti teada, et minnakse edasi Maarjamäe memoriaali kõrvale 11 meetrit kõrgema jalgpallihalli ehitamisega, mis igast suunast vaadates oleks inetult mälestuspaigas esile tunginud,» kirjeldas Solman. «Jalgpallihalli on lastele loomulikult vaja, aga kas see tuleb ehitada memoriaali ja sinna ligidale maetud inimeste kõrvale või ikka sinna, kus lapsed tegelikult elavad? Viimast võimalust kompromisslahendus pakkuski,» lisas ta. 

Kaebajad on seisukohal, et Tallinna linnavalituse korraldus detailplaneeringu kehtestamiseks on õigusvastane. Kalmistuseadus näeb nende viitel ette nõude, et kalmistu välispiirist peab olema tagatud vähemalt 50-meetri laiune vöönd, kuhu on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.

Kaebusega pöördusid linnavalitsuse poole MTÜ Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu MEMENTO Tallinna Ühendus, MTÜ Jõgevamaa Represseeritud, Memento Järvamaa Ühendus, Memento Rakvere Ühing MTÜ, MTÜ Tartu Memento, Memento Võrumaa Ühendus, Mittetulundusühing Läänemaa MEMENTO ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus «Pärnu Memento».

Eraisikutest on kaebusele kirjutanud alla ka Leo Õispuu, Riina Solman, Reelika Mõttus ja Rudolf Kasper Naruski.