Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Tallinn on kuumalaines veepuudusest pääsenud tänu lumerohkele talvele (1)

Copy
Ülemiste järv.
Ülemiste järv. Foto: Postimees.ee

Pikast põuast hoolimata Ülemiste järves veel vett jagub, Tallinna Vee kinnitusel on pika kuumalaine ajal halvimast päästnud lumerikas talv, edastas ERRi uudisteportaal.

Hoolimata tavatult pikast kuumalainest ja vihmanappusest tallinlased janu sel suvel kartma ei pea, sest Ülemiste järves vett jagub ja seda hoolimata vihmanappusest. Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul on olukord hea tänu lumisele talvele, mis aitas täita Tallinna veehaarde.

«Kui suvi jätkub ja augustis on samamoodi kuumad ilmad, siis olukord võib muutuda. Täna, kui me räägime oma veehoidlatest, siis need on täis vett,» ütles Timofejev.

Kui Ülemiste järve vett napib, siis hakatakse pealinlasi jootma Soodla ja Paunküla veehoidlast pärit veega. Viimati jõid tallinlased Paunküla veehoidla tühjaks 2018. aastal, kui suve lõpuks oli alles vähem kui kolmandik sealsest veevarust.

«Oluline on see, kui palju vett on veehoidlas, ja muidugi tuleb vesi sinna ka vihmadega, tuleb ka teistest jõgedest, ojadest. Praegu on tase Paunkülas hea, vett on seal olnud piisavalt, aga kuna on olnud nii pikalt kuiv, siis on need ojad madalama tasemega ja vett ei tule sinna enam nii palju,» selgitas Timofejev.

Ta loodab, et kuumalaine augustis ei jätku. Ka lubab ilmaprognoos lähiajal vihma, mis peaks jõgede veetaset tõstma. Tallinna veehaare on omal ajal nii hästi projekteeritud, et vett peaks jaguma ka siis, kui erakordselt pikk põud on kaks suve järjest.

Kui pealinlased joovad sademete hulgast sõltuvat pinnavett, siis mujal Eestis kasutatakse põhjavett, mille tase on hakanud mitmel pool langema. «Näiteks Tallinna lähedal Viimsis on juba probleem käes ja uus arendus, mis pidi tulema Paljassaarde, jäi toppama, sest lihtsalt põhjavett ei jätku. Ja kui nüüd rannikualal hakata liiga palju vett välja pumpama, siis tuleb merevesi asemele ja vesi läheb soolaseks,» ütles Tallinna tehnikaülikooli teadur Kai Künnis-Berens.

Märksõnad

Tagasi üles