/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/545275t1h7993.jpg)
Rakenduskõrgkooli Mainor majandusõppejõu Andres Arraku väitel on Eestis liiga palju kõrgkoole, kuid probleemi lahendab turuloogika.
Arrak: dubleerimist kõrghariduses ravib erakonkurents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgkoole on ikka liiga palju (nagu 90ndate keskel oli panku liia palju),» rääkis Arrak Postimehele.
«Lihtne majandusteooria ütleb, et konkurents (loe: halvemad tõrjutakse turult välja) toimib eraturul palju paremini kui nn riigiturul.»
Tema sõnul võib siit järeldada, et dubleerimine riigisektoris raiskab maksumaksja raha. «Riigisektoris ei tohiks kindlasti mitte olla dubleerimist, küll aga dialoogi.»
Arrak märkis, et on kõrghariduse küsimuses liberaal, mitte fundamentalist, ent ei saa nõustuda Mati Heidmetsa seisukohaga, et Eestis võib olla kohta mõistlikule mitmekesisusele. «Liigpisikeses Eestis ei õnnestu sageli elutervet konkurentsi luua ka parema tahtmise juures,» leidis Arrak.
Kritiseerides Mati Heidmetsa eelmisel nädalal Postimehes ilmunud arvamuslugu, märkis Arrak, et ei ole õige arvestada ühtse grupina näiteks akadeemilist ja rakenduslikku kõrgharidust, sest nende fookus on erinev – teadus versus praktiline õpe.
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees Mati Heidmets kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et kõrgkoolide vaheline dubleerimine pole akadeemilise maailma siseasi, vaid aitab hoida üleval ühiskondlikku dialoogi ja muud head. Tema sõnul on seda mõnes õppekavagrupis liiga palju, teisal võib rääkida monopolist, kuid mõistlikus koguses on see edasiviiv jõud.