/nginx/o/2012/02/06/945586t1hbbf7.jpg)
Toru Abi kaubamärgi all tegutseva firma AS Lavateir kuus torubrigaadi sõidavad praegu 24 tundi ööpäevas ringi, et pakaseliste ilmadega inimestele jälle vesi tagasi anda.
Torusulatajad tööpuuduse üle ei kurda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma töödejuhataja Olev Vahtras mainis, et põhiline tööd külmunud torude sulatamisel püütakse teha ikka päeval ning öösiti on vähem brigaade väljas, sest töömehed tahavad ka puhata.
«Võib aga öelda, et järjekorrad on kujunenud juba päris pikaks, sellel nädalal vist polegi enam vabu aegu,» kinnitas Vahtras.
Täna pärastlõunal proovisid Toru Abi santehnikud Aleksander Nikitin ja Jakov Noskov Keila vallas Lehola külas lahti sulatada 150 millimeetri jämedust veetoru. Mehed olid just tulnud ühest teisest avariikohast, kus suutsid inimestele vee jälle tagasi anda. Seekord kippus aga tegemist rohkem olema, sest aurugeneraatori voolik külmus ise kinni ning see tuli uuega asendada.
Vahtras mainis, et pikad järjekorrad tekivad siis, kui 10 – 15 kraadi külma on väljas olnud juba rohkem kui nädal aega. Viimastel päevadel võtavad firma kõik dispetšerid pidevalt abivajajate kõnesid vastu ning vabu hetki neil praktiliselt polegi. Tellimuste arv on kasvanud mitu korda.
Toru Abi põhimõte on niisugune, et esmajärjekorras teenindatakse firma lepingulisi kliente, aga ära ei öelda ühelegi helistajale, kuigi järjekoras tuleb neil paratamatult lühemat või pikemat aega seista.
«Loodan, et erilisest külmast tingituna tekkinud pikkade järjekordade põhjustest saavad inimesed aru,» ütles Vahtras. «Töötame täie võimsusega, päris piiri peal, lisame töötajaid ka teistest osakondadest.»
Ta lisas, et Lasnamäe, Mustamäe ja Väike-Õismäe paneelmajades pole torude külmumisi viimasel ajal eriti palju ette tulnud, sest korteriühistud on hooneid soojustanud, keldritele korralikud pakettaknad ette pannud ning välisuksed kindlalt sulgenud. Samas puumajades tuleb torustiku külmumisi tihedamini ette. Ka vanemates kivimajades on keldrid tavaliselt suhteliselt külmad ning vesi jäätub torudes.
Inimestel on lühike mälu
Üllataval kombel tekib selliseid probleeme päris tihti ka uutes elamutes ja büroohoonetes, kus maja alla on rajatud lahtised autoparklad. See tähendab, et seal puhub külm tuul ning vesi kipub lae all olevates torudes külmuma.
Vahtras rõhutas, et kõik torud, kus vesi sees, kardavad külma, kuid plasttorud peavad külmumisele paremini vastu – ei purune nii sageli ja peale sulatamist ei vaja remonti. Tihedamini külmuvad torud, mis asuvad välisseintes, šahtides, pööningul või maapinnas mitte piisavalt sügaval.
Külmumise ennetamisele tuleb mõelda juba maja ehitamisel. Vanemates hoonetes oleks vaja külmumisohtlikes kohtades torud soojustada või paigaldada küttekaabel. Korterites võiks ööseks vee kraanis veidi jooksma jätta, sest suurenenud veearvet on ikkagi kergem tasuda kui torustiku remonti kinni maksta.
«Kahjuks on nii, et torude külmumise ennetamisele inimesed eriti ei mõtle, sest ilmade soojenemisega unustatakse kõik külmaprobleemid kuni järgmise talveni,» ütles Vahtras.
Külmumise vältimiseks tuleks ruumides hoida temperatuuri üle nulli, vajadusel paigaldada puhurid ning keldrites ja pööningul sulgeda kõik avad penoplasti või villaga.