/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/12/12458791t1hada2.jpg)
Vandeadvokaat Indrek Sirk esitas riigikogule ettepaneku, mille kohaselt võiks muuta esmase juhiloa kättesaamise tingimusi selliselt, et kerge rikkumise eest määratud kehtiv karistus ei takistaks juhtimisõiguse saamist, kirjutab ERR.
Vandeadvokaat Indrek Sirk soovitab muuta juhiloa saamise lihtsamaks (4)
Aastaid on Eesti liiklusseaduses kehtinud põhimõte, et juhtimisõiguse saamiseks peab inimese taust olema puhas ehk ei tohi olla liiklusnõuete rikkumisi.
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk leiab, et selle piirangu negatiivne pool on see, et teatud inimesed satuvad piltlikult öeldes surnud ringi, kus nad juhtimisõigust kunagi ei saa, sest ei suuda kas kanda ära neile määratud karistust, näiteks tasuda rahatrahvi või tuleb neil ette uusi rikkumisi.
Sirk esitas ettepanekud, mida liiklusseaduses muuta. «Sul ei tohi olla kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest, aga juhtimisõiguseta sõitmine on karistatav nii väärteona kui ka kuriteona. See võib tähendada seda, et see karistus on sul kehtiv vähemalt aasta. Teatud halvematel juhtudel olla kehtiv ka kolm, neli, viis aastat ja rohkemgi veel.»
See aga võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus inimesed kaotavad lootuse ja ei pruugi enam õiguskuulekalt käituda.
Teine ettepanek on seotud sellega, kui ilma juhtimisõiguseta inimene tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt. «Ühekordne juhtimisõiguseta sõitmine, tavaliselt on see olukord, kus inimene õpib autokoolis, ta on juba läbinud kursused, aga ootab alles juhiloa saamise eksamite järjekorras ja siis on läinud sõidupraktika saamise eesmärgil võib-olla üksinda sõitma. Esmakordne juhitimisõiguseta sõitmine ei oleks takistuseks juhtimisõiguse saamisel.»
See aga ei tähenda, et andestatav oleks suur kiiruseületamine, liiklusõnnetuse põhjustamine, purjuspäi autorooli istumine ja muud raskemad rikkumised.