GALERII ⟩ Väljaõpet alustasid ligi 2000 ajateenijat

Sel nädalal asus erinevates väeosades üle Eesti teenistusse ligi 2000 ajateenijat, kes alustasid 11 kuu pikkuse väljaõppega, mille lõppedes arvatakse nad kaitseväe reservüksuste koosseisu.

Esimese väljaõppeetapina läbivad värsked teenistujad sõduri baaskursuse, mille jooksul toimub sõdurite individuaaloskuste arendamine. Seitsme nädala jooksul õpivad ajateenijad hulgaliselt üksiksõdurile vajalikke oskusi teenistusrelva käsitsemisest esmaabi ja topograafiani, vahendati pressiteates. 

1.jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakus alustas teenistust ligi 1000 sõdurit. Tapal on sõduri baaskursuse väljaõppe juhtivaks pataljoniks õhutõrjepataljon ja Jõhvis Viru jalaväepataljon.

«Käesoleval nädalal 1. jalaväebrigaadis Tapal teenistust alustanud mehed ja naised omandavad järgmise 11 kuu jooksul vajalikud teadmised ning oskused tegutsemaks lahingutoetus- ja toetusallüksuste juhtide või spetsialistidena. Koos sügisel teenistust alustavate kutsealustega moodustatakse tarvilik täiendus meie reservstruktuurile, et vajadusel ühtse üksusena kodumaa eest riigikaitseks välja astuda,» ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Tanel Lelov.

Valmidus alustada ajateenijate vaktsineerimisega on paljutõotav.

2.jalaväebrigaadis alustas teenistust ligi 400 kutsealust. Suurem osa teenistusse asunud noormehi ja neiusid saavad väljaõppe Kuperjanovi jalaväepataljonis. Samuti koolitab ajateenijaid 2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii.

«Alustame brigaadi uut väljaõppeaastat hoolimata pandeemiast tingitud tagasilöökidest siiski optimistlikult. 2. jalaväebrigaadi vaktsineeritud teenistujate hulk ning valmidus alustada ajateenijate vaktsineerimisega on paljutõotav. See kõik loob eeldused stabiilsemaks töökeskkonnaks ja õnnestumiseks nii indiviidi kui meeskonna tasemel,» ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa.

Küberväejuhatuses alustas sel nädalal teenistust rekordiliselt ligi 220 noort. Sealhulgas asus küberväejuhatuses teenistusse proportsionaalselt kõige suurem hulk klassiga koos ajateenistusse tulijaid - ligi 50 ajateenijat ehk üle veerandi küberväejuhatuse ajateenijatest tulevad otse koolipingist.

Suurima osakaaluga on Tartu ülikooli arvutiteaduskonna lõpetanud 15 noort, kes saavad võimaluse jätkata peale sõduribaaskursuse lõppu erialast ajateenistust. Kui seni on klassiga koos ajateenistuse programm keskendunud gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetanutele, siis küberväejuhatus on laiendanud seda ka ülikooli lõpetanutele.

«Lõikame seda vilja, mida eelmisel aastal külvasime. Oleme käinud paljudes koolides tutvustamas, mida kujutab endast ajateenistus küberväejuhatuses ning koostöös kaitseressursside ametiga planeerinud kutsealuseid lähtuvalt nende õpitud erialast,» ütles küberväejuhatuse staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals, olles veendunud, et koolis õpitud eriala rakendamine ajateenistuses kinnistab omandatud teadmisi ja annab väga hea töökogemuse, mida rakendada hiljem tööturul ja reservteenistuses.

Erioperatsioonide väejuhatuses oodatakse kõrget motivatsiooni

Sel aastal on kutsealustel võimalus esmakordselt läbida ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses, kuhu valitakse peale baas- ja erialade õpet välja kuni 32 ajateenijat, kes jätkavad siis juba erioperatsioonide väejuhatuse korraldatud väljaõppega.

«Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses on vabatahtlik, seega ootame tulijatelt kõrget motivatsiooni. Erioperatsioonide väejuhatus seisab selle eest, et ajateenistus oleks teadlik teenistus, milles on oluline roll ajateenijate enda otsustusvabadusel ja initsiatiivil,» ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul.

Koolis õpitud eriala rakendamine ajateenistuses kinnistab omandatud teadmisi ja annab väga hea töökogemuse.

Erioperatsioonide väejuhatuse antav õpe valmistab ajateenijaid ette tegutsemiseks ohtlikus piirkonnas ja keerulistes oludes, kus stressitase on kõrge ja olmetingimused kasinad. Ajateenijate ettevalmistus ja väljaõpe peavad tagama selle, et nad suudavad sellises keskkonnas tegutseda nii füüsiliselt kui ka vaimselt, ülejäänu osas on suur rõhk erialasel ettevalmistusel - väikeüksuste taktikal, vastase tagalas tegutsemisel, keerulises oludes ellujäämisel jms.

Ligi 150 ajateenijat alustas sõduriõpet Tallinnas sõjaväepolitsei Vahipataljonis, kuhu teenistusse asunud ajateenijad omandavad teenistuse lõpuks sõjaväepolitsei üksuses tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Väeosa üheks ülesandeks on ka riikliku esindusfunktsiooni täitmine erinevatel tseremooniatel ja auvahtkonnaga Vabariigi Presidendi ametiruumide mehitamine. Vahipataljonis läbivad sõduri baaskursuse ka ligi 40 mereväkke teenistusse asunud ajateenijat.

Paldiskis asuvas toetuse väejuhatuse logistikapataljonis alustas sel nädalal teenistust ligi 150 ajateenijat, keda õpetatakse välja erinevatel erialadel nagu transport, varustamine, remont ja hooldus, meditsiin, laomajandus, toitlustus ja julgestus.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana. Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.