Hoia silmad lahti ⟩ Surnud metsseast tuleks ametitele teatada

Seakatkutsoon. Pilt on illustratiivne. Foto: Kasper Mäe

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) ning jahimehed kutsuvad üles surnud metssigadest teatama ameti infotelefonil 605 4767 või siis jahimeestele numbril 602 5970. 

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda toonitas Postimehele, et inimesele sigade aafrika katk ohtu ei kujuta, ent inimene võib viirust edasi levitada. 

Mida saaks inimene teha? Kalda rõhutas, et kui metsas märgatakse surnud metssiga, siis tuleb sellest ka teatada. «Tuleks eemale hoida ning teavitada PTAd või jahimehi,» lausus Kalda. 

Pärast teavitust tullakse kohale ning võetakse proove või võetakse korjus kaasa, tehakse analüüse. «Me metsa looma ei jäta. Kuna viirus on elusorganism, siis ta võib leida kiirelt endale uue peremeesorganismi,» selgitas Kalda. 

Kui aga olete tulnud metsast, siis on soovitatav riided ja kõik muud ära desinfitseerida, eriti soovitatav on mitte minna 48 tunni jooksul seafarmi lähedusse. 

Kui juba eelmisel hooajal kütiti etteantud küttimismahu (7800 isendit) asemel ligi 10 000 metssiga, siis ka uuel hooajal aktiivselt jätkatatakse - kütitakse 14 000 metssiga. 

2015. aasta seakatkust on ministeerium õppinud

Maaeluminister Urmas Kruuse (RE) meenutas Postimehele 2015. aastat, kui seakatk murdis Eesti ja Euroopa seafarme. «Kui Soome metsades elas tol ajal 1500 – 1600 metssiga, siis Eestis kütiti tol aastal kokku ligi 30 000 metssiga,» kirjeldas Kruuse ja lisas, et see näitab kahe naabri metssigade populatsiooni ja teemaga tegelemise mastaapide erinevust.

«Praegune teadmine, kus kütiti kokku ligi 10 000 isendit, näitab, et sellest on vähe ning viirus levib aktiivsemalt edasi,» selgitas Kruuse. Minister lisas, et Eesti nõuded seafarmidele ning ka küttimisele on rangemad kui Euroopas keskmiselt. «See on olnud ka meie edu eelduseks, sest neli aastat ei ole katk farmi jõudnud,» lisas ta. 

Toona helistati maaeluministeeriumist Kruusele, kui ta oli neljandat päeva puhkusel ning teatasid esimesest Aafrika seakatku juhtumist. «Nad ütlesid kenasti, et sa puhka ja me tegeleme edasi. Ma mõtlesin, et mis nüüd kõik juhtuma hakkab. Ja juhtus see, et augustikuus ma olin tsiteeritum kui peaminister,» meenutas Kruuse. Ta lisas, et see oli emotsionaalselt väga raske aeg. «Aga ma olen siiralt tänulik kõikidele ettevõtjatele ja ametnikele, kes olid nõus koostööd tegema,» ütles ta. 

Tänavu on SAK diagnoositud 39 metsseal

Sigade Aafrika katk (SAK) on aktiivselt levimas ka Euroopas. 15. juulil diagnoositi Saksamaal esmakordselt SAK kodusigadel. Hetkel on Saksamaa teavitanud kahest puhangust kodusigade farmides, kus peeti vastavalt 313 ja 2 siga. Esimese puhangu piirkonnas on alates 2020. a septembrist tuvastatud haigust 103 metsseal ja teise puhangu piirkonnas 261 metsseal. 

Sel aastal 15. juuli seisuga Lätis ja Leedus SAKi kodusigadel diagnoositud ei ole ja Poola on teavitanud 23 SAKi puhangust kodusigadel, suurim puhang oli ligikaudu 16 000 koduseaga farmis.

Sel aastal on Eestis SAKi diagnoositud 39 metsseal, neist viiruspositiivseid metssigu oli üheksa. Sellel nädalal tuvastati SAKi viirust Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kokku seitsmel metsseal.

Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.