Üheksa päästekomando sulgemine sai allkirja

Kalev Timberg Foto: Peeter Langovits

Päästeamet allkirjastas täna riikliku komandovõrgu ümberkorraldamise otsuse, mille tulemusel saavad täiendavalt 25 päästekomandot aastaringse elupäästevõimekuse ning üheksa komandot suletakse.

«Päästeameti eelarve on langenud 20 protsenti ja järgmisel 4-5 aastal meie eelarve ei tõuse ega isegi ei taastu,» rääkis päästeameti peadirektor Kalev Timberg.

Samal ajal on probleemiks, et praegu on elupäästevõimekus 81st komandost ainult 40-l ja sedagi mitte alati. Niisiis, analüüsides ka seda, missuguses seisus on päästetehnika ja teades, et raha juurde ei tule, planeeritigi Timbergi sõnul muutus, et organisatsioon oleks jätkusuutlik.

«Jätkusuutlikkus on organisatsiooni võime ka tulevikus osutada temale seadusega ette antud kohustusi,» rääkis päästeameti peadirektori asetäitja päästetööde alal Kuno Tammearu. «Jätkusuutlikkuse tagamine on see, et meil on vaja soetada päästetehnikat ja seda hooldada.»

Tammearu lisas, et teine pool on kindla ja kvaliteetse päästeteenuse tagamine.

«Elanike arv on piirkonniti muutunud ja riskid on ümber paigutunud,» sõnas ta. «Tänasel hetkel on seis selline, et me ei saa poolte komandode puhul tagada seda, et riiklik komando tuleb kohale ja ta suudab päästa inimest. Päästeauto võib küll kohale tulla, aga me ei suuda sisenenda hingamiskõlbmatusse keskkonda, me ei suuda inimesi päästa tulekahjust ega liiklusavariidest, sest koosseis seda ei võimalda.»

Nimelt peab minimaalse elupäästevõimekuse tagamiseks olema komandos vähemalt kolm päästjat, kuid seda pole praegu alati pooltel komandodel. Muudatuse tulemusena jääb küll 9 komandot vähemaks, kui neist 66, suudavad tagada alati elupäästevõimekuse. Lisaks jääb alles kuus abikauget päästekomandot, näiteks väikesaartel.

Praegu on suudavad elupäästevõimekusega päästjad 1-15 minutiga jõuda 84 protsendini elanikkonnast. Peale muudatust jõutakse 93 protsendini. Teisisõnu hakkab 121 000 inimest rohkem saama elupäästeteenust.

«Ei saa öelda, et me osutame elupäästeteenust ainult suurlinnades,» lisas Tammearu. «Suurlinnades me osutame seda niikuinii, kuid me hakkame seda teenust osutama just üle Eesti.»

Aastaringse elupäästevõimekuse saavad aasta lõpuks järgmised komandod: Järvakandi, Narva-Jõesuu, Tõrva, Vändra, Kunda, Mustla, Otepää, Räpina, Vastseliina, Häädemeeste, Kärdla, Pärnu-Jaagupi, Alatskivi, Antsla, Mustvee, Tabivere, Kihelkonna, Kilingi-Nõmme, Koeru, Kohila, Käina, Orissaare, Risti, Mõniste, Aravete.

16. mail suletakse Palamuse, Võnnu, Emmaste, Leisi, Puhja, Puka, Saku, Võsu ja Kanepi komando.

Tammearu sõnul tähendaks komandode alles jätmine ka seda, et osa autopargist muutuks mingil ajal kasutuskõlbmatuks.

«Meie peamine töövahend on põhiautod – kui meil jääks nii nagu on, siis 2014. aastal me ei suudaks enam 110st autost hoida töökorras 23,» ütles ta. 76-st paakautost töötaks aga prognooside kohaselt ainult 16.

«Kui me oleksime jätkanud sellise komandovõrgustikuga, siis meie puudujääk oleks minimaaselt 7,5 miljonit eurot,» lisas Tammearu. Ümberkorraldusega on prognoositav eelarvedefitsiidi vähenemine 3,5 miljoni euroni.

«Kui oleksime võtnud vastu otsuse säilitada 81 komandot, siis poleks me kindlasti saanud neid säilitada sellisel kujul,» rääkis Timberg. «Siis oleksime pidanud võtma komandod täis – kolm-neli inimest. Selleks oleks vaja oluliselt rohkem personalikulu.»

Tammearu tõi välja, et võrreldes 2007. aastaga on komandode arv langenud 98-lt 81-le, kuid päästjate arv on langenud vaid 1754-lt 1735-le. Kusjuures tules hukkunute arv on neil aastatel langenud 132-lt 73-le. Ka selle muudatusega jääb päästjate arv samaks.

«Selle tulemuse on toonud ennetustegevus,» ütles Tammearu.

Näiteks on eluhoonete tulekahjude arv vähenenud 2014-lt 1156-le. Tulekahju tekkepõhjuseks oli peamine lahtise tule kasutamine või tuletööd, mille tõttu toimus 655 tulekahju. Rikete tõttu elektriseadmetes toimus 312 sündmust, küteseadmete kasutamise tõttu 255 sündmust ja suitsetamise tõttu 247 sündmust.