/nginx/o/2021/07/20/13930153t1h9703.png)
„Vivian ütles mulle, et ta ei soovi oma küpses männikus lageraiet lasta teha, kuid korda peab selle saama. Seepeale tutvustasin talle aegjärkset raiet, mis on männikutes lageraiele väga hea alternatiiv,“ meenutab AS-i Timber metsaspetsialist Marcel Lahe ühe metsaomaniku esimest kõnet talle. Vivianile mõte sobis ning raie just sellise klausliga oksjonile seati.
ASi Timber metsaspetsialist Marcel Lahe
Timber AS
Aegjärkne raie on üks turberaie alaliik, kus metsatöid teostatakse mitmes jaos eesmärgiga kasvatada välja uus metsapõlv vana metsa turbe alt. Tõenäoliselt said sellest definitsioonist aru vaid need, kes sellega varem kokku puutunud või need, kes omavad metsandusalast haridust ja töökogemust. Keskmisele metsaomanikule, kel võib olla ehk maksimaalselt paar hektarit metsa, ei ütle see selgitus esialgu suurt midagi – ikka ollakse kuulnud pigem lageraiest, harvem harvendusraiest.
Aegjärkse raie esimene samm on täiuse raiumine kuni 0,3-ni.
Timber AS
Tammeotsa kinnistu raieõiguse müük Kuusalu vallas on selle heaks näiteks, sest metsafirmad ja metsavahendajad otse pakkusid metsaomanikule raieõiguse eest kõige rohkem napilt 8000 eurot, kuid Timber.ee metsaoksjonil jõudis hind lausa 22 200 euroni. Seega on tõesti lisaks lageraiele ka teisi tulusaid viise oma metsa majandada.
„Vähesed omanikud teavad juba meile helistades, mida nad oma metsas täpselt teha soovivad,“ ütleb Marcel, kes märgib, et kui Tammeotsa kinnistu omanik Vivian Vulf temaga esimest korda ühendust võttis, oli pilt selge – tegemist on väga teadliku metsaomanikuga, kel kindel siht silme ees. „Ta teadis täpselt, et lageraie ei tule tema küpses männimetsas kõne allagi, mispeale tutvustasin talle aegjärkset raiet, mis on sageli lageraiele väga hea alternatiiv. Vivianile see mõte sobis.“
Vivian ise konsulteeris enne Timberisse helistamist tädipojaga, kes tegeleb metsandusega Lõuna-Eestis. Naine jõudis järeldusele, et kui tema sooviks on midagi lastele pärandada, tuleb sellega hakata tegelema. „Teadsin kohe, et vana metsa lageraie ei tule kategooriliselt kõne alla, pigem aegjärkne raie. Uut metsa tuleks aga kindlasti harvendada – see annaks talle jõudu kasvada tugevamaks,“ märgib Vivian, kes tol hetkel ei teadnud veel millest ja kuidas siiski alustada olgugi, et kinnisvaras tegutsev naine on pidanud talle kuuluva lahmaka maatükiga nii mitmeidki plaane ja projektijuhtimine pole talle sugugi võõras.
Tammeotsa kinnistu, kus 10 hektarit maad, millest 3 hektarit oli toona ka metsaga kaetud ja ülejäänu 7 ha põllumaa, osteti koos abikaasaga aastal 1995. Plaanid olid suured, sest Kuusallu sooviti ehitada oma maja, kuid maja ehitamiseni ei jõutudki, sest abielu purunes ja lahutusega jäi kogu maatükk Vivianile. Nii sai naisest justkui üleöö lahmaka maatüki omanik.
Tekkis küsimus, mis sellega peale hakata, kuna maja ehitus polnud enam päevakorral. „Aastast 2000 olin tegev kinnisvaras, seega oli mul lihtne hoida silma peal maa kasutamise võimalustel. Tolleaegne kinnisvaraguru Hannes Kuhlbach ütles, et see on minu pensionifond. Hakkasin mõtlema kuidas seda fondi teenima panna,“ meenutab Vivian, kes oleks äärepealt kaasa läinud buumiaegse trendiga ehk lasknud oma põllumaa elamukruntideks jagada, sest teadupärast läksid sel ajal tühermaad nagu soojad saiad uusarenduste alla.
„Alustasin suure õhinaga, kuid üpris kiiresti sain aru, et aeg ja raha, mida ma sellesse projekti panustaksin – veetrasside vedamine, kruntidevahelise tee ehitamine, eraldi kinnistuteks vormistamine ja lõpuks kruntide müük - ei too minule oodatud tulemust niipea,“ räägib naine, kel jooksis peast läbi ka mõte kõik korraga lihtsalt maha müüa, kuid kuna turg oli sel ajal nii maas ja hinnad niivõrd väikesed, jäi ka see plaan katki ja maatükk paremaid aegu ootama.
Paremad ajad saabusid 2018 aastal, kui naine hakkas saama naljakaid telefonikõnesid, kus uuriti, millised on tema plaanid kinnistuga ja mida ta konkreetselt metsaga teha plaanib. Vivian märgib, et veel kümmekond aastat tagasi ei huvitanud kedagi, kas krundil on metsa või mitte ning metsa olemasolu kinnistu hinda ei tõstnud. Kuid ajad muutuvad!
„2019. aasta talvel sattusin hambusse ühele metsavahendusfirmale, kes võttis mind kapitaalselt käsile. Esimene helistaja oli üpris viisakas noormees, kelle pika jutu ja veenmise tagajärjel otsustasin tellida metsamajandamiskava.“
Raiemüügi mõte tundus naisele ikka veel veidrana, kuid palli lükkas ta käima peamiselt huvist teada, milline on üldse hinnaskaala, mida metsa eest võiks saada. Mõne aja pärast saabus vastus –12 000 eurot raieõiguse eest.
Võimalik, et mõte olekski tehinguni jõudnud, kuid siis saabus koroonakevad ja kogu maailm pandi lukku. Vaikseks jäid ka telefonikõned, kuid paari kuu möödudes algas tants ja trall taas, ent selleks ajaks oli antud firmast, kes 12 000 eurot oleks olnud nõus raieõiguse eest andma, see viisakas noormees lahkunud ning asemele olid tulnud noored energilised müügimehed, kes kasutasid juba agressiivsemat müügistrateegiat, helistades pikalt ja eri numbritelt.
„Lisaks tekkis veel üks metsafirma, kelle esindaja teatas, et momendil nemad tegutsevad umbes-täpselt naaberkinnistul, kogu metsatehnika on käepärast ja andku ma oma kontonumber, kohe kantakse sellele minu metsa raie eest 8000 eurot. Kõik see oli nii tüütu!“ nendib Vivian, kes tundmatutele numbritele ühel hetkel enam lihtsalt ei vastanud.
Eks see ole ikka nii, et kui mõtled autoostule ja tead, millist marki auto võiks sul olla, hakkad linnapildis üha sagedamini nägema just neid autosid. Viviani ja tema metsaraie teemaga oli sama lugu, sest teema oli kuumaks aetud ja Timber.ee metsaoksjonikeskkonna reklaam jäi vast just sel põhjusel ka aina enam silma.
Vivian süvenes kodulehte ja uuris ka erinevate klientide lugusid. Talle meeldis ka see, et kõik info oli avalik ehk võimalik oli saada täielik ülevaade sellest, kes, kus ja mida müüs, millise hinnaga alustati ja milleni jõuti.
„Mõtlesin, et võiks ju proovida. Helistasin ja asjad hakkasid liikuma tormilise kiirusega. Marcel oli kompetentne, täpne ja kannatlik ning summa, mis ta alghinnaks arvutas, oli ligi 3 korda suurem sellest, mis pool aastat tagasi vägisi taheti mu pangakontole kanda.“
Tulemuseks oli see, et, täpselt kuu aega peale Viviani helistamist Timberisse, oli oksjon edukalt lõppenud. Pakkumisi tuli vaid kolm, mis on raieõiguste müügi puhul pigem ebatavaline, kuid antud raieliigi müügi puhul hea tulemus. Ka oksjoni alghind palju ei kerkinud, ent ka sellel on kaks peamist põhjust.
Esimeseks põhjuseks on kindlasti tõsiasi, et kuna tegemist polnud lageraiega, siis kitsendas see oluliselt huviliste ringi, kes antud raieliiki enda jaoks heaks tööotsaks oleks pidanud. Kuid sellest veelgi olulisem on, et metsaspetsialist Marcel Lahe arvutas saadava koguse enne teatiste esitamist võimalikult täpselt välja ja materjali kokkuostuhinnad olid teada. „Antud raieõiguse võõrandamise hinna üritasin tänu aegjärksele raiele võimalikult täpselt välja arvutada ja nagu tulemusest näha, siis see mul ka õnnestus. Minu jaoks ei ole oluline, kui palju raie hind enampakkumisel tõuseb, sest üritan juba alghinda võimalikult täpselt kalkuleerida,“ märgib Marcel.
Nüüd, mil tööd teostatud, on üks ja väga oluline samm ilusa, hooldatud ja jätkusuutliku metsa nimel tehtud. „Käisin vaatamas, mis metsas toimub ja jäin nähtuga rahule. Sealt, kus möödunud suvel oli läbikäidamatu džungel, koorus välja imeilus kaasik. Vana männimets on aga tihnikust puhastatud ja näeb elegantne välja,“ on Vivian oksjonivõitja, Viru Mets OÜ tööga väga rahul. Muide Viru Mets OÜ üks omanikest on kohalik Kuusalu valla tubli metsamees Koit Tõnisson, kelle kätte oli Vivianil lausa rõõm oma mets usaldada.
Selleks, et neid erinevaid tahke mõista ja hinnata on mõistlik suhelda eelnevalt mõne metsaspetsialistiga, kes oskab anda nõu, kas nimetatud raieliik toob konkreetses metsas oodatud tulemuse või mitte. Marcel Lahe märgib, et esimesed soovitused, milliseid töid metsas ette võtta, saab ka metsamajandamiskavast.
Aegjärkne raie sobib pigem teadlikule metsaomanikule, kes ei soovi kaotada tuttavat metsa nägu ning on valmis järgmise paarikümne aasta jooksul oma metsaga aktiivselt tegelema. See tähendab, et selle raie korral võetakse metsast puid maha järk-järgult ning seda tehakse kogu raielangi ulatuses hajusalt. Üldiselt teostatakse töid kahes osas.
Aegjärkse raie eeliseks on kindlasti seegi, et omanik ei pea üldjuhul metsa istutama, vaid laseb metsal looduslikult uueneda. Nii hoiab kokku metsa uuendamisele kuludelt.
Samas tuleb arvestada sellega, et kui mets pole enam esimeses nooruses ning varem pole seal teostatud hooldus- ega harvendusraiet, võib mets pärast aegjärkset raiet muutuda tormihellaks. Samuti ei pruugi sobida aegjärkne raie liigniiskete kuusikute korrastamiseks ning võib juhtuda sedagi, et looduslik uuenemine jääb kiduma, kuna antud raie soodustab maapinna kamardumist. Samuti võib see soodustada juuremädanike levikut. Lisaks on see raieliik majanduslikult vähemtulusam kui lageraie, kuid selliselt metsa majandamine ei tähenda omanikule miinusmärki pangakontol, sest Timber.ee oksjonikeskkond on abiks ka kitsendustega raiete müügil.
Võta ka Sina Timberi kogenud meeskonnaga ühendust, sest head metsandusalast nõu pole kunagi ühele metsaomanikule palju.
Võta meie metsaspetsialistidega ühendust, kui sul on metsamajandamist puudutavaid küsimusi või soov oma metsa müüa. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee Meie konsultatsioon on tasuta!
/nginx/o/2020/06/05/13137206t1hcc9e.png)
