/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/07/12/13912499t1hd630.jpg)
Alanud nädalal alustab juulikutsega ajateenistust ligi 2000 noort.
Ajateenistusse asub ligi 2000 noort
Aasta teine ajateenistusse kutsumine algab esmaspäeval ning kestab kolmapäevani. Kaitsevägi vaktsineerib mRNA vaktsiinidega kõik juulikutsega saabuvad mittevaktsineeritud ajateenijad koroonaviiruse vastu.
Kaitseressursside ameti peadirektori Marlen Piskunovi sõnul on seekordses kutses palju uut. «Alustame sellest, et 1. ja 2. jalaväebrigaadi kahe kompanii noored on kaasatud innovatsiooniprojekti «Tahan ajateenistusse!»».
Piskunovi sõnul on ettevalmistavad tööd käinud juba pikalt. Soovitakse hõlbustada noorte kohanemist militaarkeskkonnaga ja seepärast keskendub projekt sõduri baaskursusele.
«Noored tulevad ajateenistusse õppima ning tahame toetada nende motivatsiooni, soodustada eduelamusi, luua toetavat keskkonda. Sel eesmärgil oleme koostöös kaitseväega põhjalikult üle vaadanud sisseelamisprotsessi ning koolitanud hariduspsühholoogia teadur Grete Arro ja meeskonnakoolitaja Margus-Tarmo Pihlakase abil värskete ajateenijatega vahetult tegelevaid ülemaid. Koolituse põhituumaks on parim kaasaegne õppemetoodika, n-ö tööriistakast, millega saab toetada ajateenijate õpimotivatsiooni ja kasutada erinevaid mälutehnikaid.»
Projekt kutsuti ellu avaliku sektori innovatsioonitiimi programmi raames ja selle meeskonda kuuluvad lisaks projekti vedavale kaitseressursside ametile ka kaitsevägi, kaitseministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Projektijuhiks on antropoloog Helelyn Tammsaar. «Meie peamine eesmärk on motiveeritud ja asjatundlik reservväelane, kellel on tahe ja oskus Eestit vajadusel hästi kaitsta,» ütles Piskunov.
Piskunovi sõnul on muudatusi veel, sest esimest korda on noortel võimalik ajateenistus läbida erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus. «See on oodatud võimalus sõjaväelise väljaõppe tõelistele gurmaanidele – 11 koha peale oli tihe konkurents.» Lisaks kolisid ka paar üksust ning seepärast alustavad toetuse väejuhatuse ajateenijad teenistust Ämari asemel Paldiskis ning küberväejuhatuse ajateenijad Ämaris.
«Hea meel on tõdeda, et järjest populaarsem on klassidena ajateenistusse asumine. Kui eelmisel aastal alustas koos teenistust 17 klassi, siis nüüd lausa 27 ning 1. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse saime suures osas täidetud just klassidega,» tõdes Piskunov
Juulikutse ajateenijate tulevane sõjaväeline ametikoht üksuses eeldab 11-kuulist väljaõpet ja nendest koolitatakse tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid.
Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Esimest korda pakub väljaõpet ka erioperatsioonide väejuhatus. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega. Omal algatusel alustab seekord teenistust 61 protsenti kutsututest.
Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.