Adams Enn Tartost: kokku «istus» ta eeluurimisvanglates, laagrites ja türmis oma elust üle 14 aasta

Endine poliitvang Enn Tarto KGB kongide muuseumis. FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu

Sellisel vaimselt vabal, truul ja uhkel inimesel nagu Enn Tarto (25. IX 1938 – 18. VII 2021) ei olnudki vabadust valida – vabadusvõitlus oli tema sisemine sundus.

Enn Tarto teadlikus elus oli kõik allutatud ühele üldisele eesmärgile – võitlusele Eesti vabaduse eest. Selle vabaduse ainuvõimaliku vormina kujutas ta ette iseseisvat ja sõltumatut Eesti Vabariiki, s.t vähemalt sellist, nagu oli olnud 1918–1940.

Nii nagu vabadussõtta oli mindud ka õppursõduritena, tuli tema võitleja teele asumine juba 17-aastaselt. 1956. aasta oli kõige pöördelisem aeg pärast J. Stalini surma 1953. aastal. Ühest küljest oli toimunud NSV Liidu sisepoliitikas suur pööre stalinismist ja riiklikust terrorismist eemale, aga hilissügisel surusid nõukogude tankid maha rahva ülestõusu Ungaris – ja lääneriigid ei tulnud ungari rahvale appi.