/nginx/o/2021/07/18/13925966t1he15d.jpg)
Olukorras, kus kohalike elanike mure ei takistanud keskkonnaametil väljastamast 20-miljonilise põhikapitaliga Stora Enso saeettevõttele Märjamaa metsapargi maharaiumisluba, ulatati abikäsi hoopis USAst ja Ühendkuningriigist – neist viimane olnuks ka küllap Märjamaalt pärit pelletite sihtpunkt.
«Ehkki meie jaoks on Märjamaa mets väike, sümboliseerib see Eestis laiemaid suundumusi ja probleeme. Me näeme seda olulise juhtumina, mille abil aidata Eesti kohtutel ja valitsusel mõista, et metsad pakuvad loodusele ja kogukondadele hoopis olulisemat väärtust, kui seda on pelletitööstuse toorainest tulenev äritulu,» ütles BNSile Lifescape Projecti peajurist Elsie Blackshaw-Crosby Inglismaalt.
Puidubilanssi andmetel läks neli aastat tagasi Eestis väga lühikese eluajaga toodetesse (küte ja paber) 80 protsenti meie puidust. Täpne jaotus: 58 protsenti energiapuit, 22 protsenti paberipuit, 9 protsenti ehitus, 1 protsent mööbel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)