Tartu Ülikooli teadlased koostöös päästeametiga uurisid inimeste haavatavust kriisiolukordades. Uurimisgrupi juht sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ja Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos selgitavad, kuidas rahvusvahelise uuringu tulemused mõjutavad meie seadusandlust.

Kodanikukaitse ja riigi julgeoleku valdkonnas kasutatav sõna «kerksus» pole veel laialt tuntud. Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessori Kati Orru sõnul on kerksus säilenõtkus, sitkus ja võime kiirelt kohaneda negatiivsete sündmustega ning hakkama saada hädaolukordades.

Haavatavus on kaasprofessori sõnul omadus, mis teeb inimese vastuvõtlikuks negatiivsetele mõjudele ohuolukorras. Enamasti võimendavad kriisid juba olemasolevat vaesust ja marginaliseeritust.

Ent ohuolukorrast teeb kriisi see, et me ei suuda ette näha kõikvõimalikku haavatavust. Iga inimene võib sattuda haavatavasse olukorda.

Näiteks Valgamaa metsaküla vanatädi võib hästi toime tulla tormide ja pikkade elektrikatkestustega, sest elukogemus, talukaev ja puupliit aitavad. Aga teises olukorras – tal pruugib vaid metsakülas

Kommentaarid
Copy