Parempopulistlikud jõud plaanivad luua Euroopa Parlamendis suurt ühisfraktsiooni. Postimehe ajakirjanikud Rauno Matvejev ja Margus Parts arutlesid saates «Maailm taskus», kas see võib neil ka õnnestuda ning millised probleemid nende omavahelist läbikäimist mõjutavad.
16 Euroopa radikaalsemat parempoolsust esindavat parteid tegid ülemöödunud nädalal ühisavalduse, kus rõhutasid vajadust jõudude koondumiseks. Märkimisväärselt liitus avaldusega ka Ungari peaminister Viktor Orbán, mis oli esimene kord, kui Orbán end ametlikult radikaalsemate paremjõududega sidus.
Matvejev selgitas, et sisuliselt kutsuti avalduses üles Euroopa Liitu reformima. Allakirjutanud parteid heitsid Euroopa Liidule ette liikumist föderaalriigi suunas ja leidsid, et Brüsselisse on liiga palju võimu koondunud. Samuti tõsteti esile liikmesriigi suveräänsust ning kristlike väärtuste kaitsmist.
Matvejevi hinnangul võis Orbán ollagi avalduse ajastuse puhul võtmemängijaks. Märtsis lahkus Ungari peaministeri partei europarlamendi konservatiivseid parteisid ühendavast Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist. See oli ennetavaks käiguks, sest vastasel korral ähvardas Orbáni juhtivat Fideszi väljaviskamine.
Samal ajal leidsid euroskeptilised Marine Le Pen Prantsusmaa Rahvuslikust Liigast ja Matteo Salvini Itaalia Legast, et võiks proovida koostööd. «Ning Orbán, kuna ta praegu on oma poliitilist kodu otsimas, siis ta leidis, et võiks ennast nendega siduda. Sellest ajastus tulebki, et Orbánil on lihtsalt uut kodu vaja,» kirjeldas Matvejev.
Teise aspektina tõi ta välja asjaolu, et Euroopa Parlamendil saab 2022. jaanuaris pool ametiaega läbi ning osade komisjonide juhtkohad lähevad ümbermängimisele. Matvejev selgitas, et kui parempopulistid suudaksid end kokku panna ja ühise fraktsiooni moodustada, siis oleks neil võimalik rohkem juhikohti saada ning ehk ka Euroopa Liidu poliitikat rohkem mõjutada.
Saates räägiti lahti:
- Kes on avalduse allkirjastanute seas olulised mängijad ja miks?
- Mis on parempopulistlikke parteisid ühendavaks jooneks peale euroskeptilisuse? Kuidas leevendatakse erimeelsusi ida- ja lääneeurooplaste vahel Venemaa küsimuses?
- Parempopulistid jagunevad Euroopa Parlamendis kahte fraktsiooni. Miks ei ole seni loodud suurt ühisfraktsiooni, kuigi killustumisega vähendatakse omaenda mõjuvõimu?
- Kas nüüd võiks sellise ühisfraktsiooni loomist oodata? Kui palju selleks aega on? Milliseid samme on oodata teistelt europarlamendi fraktsioonidelt, kui nad tahavad parempopulistide koondumisele kaikaid kodaratesse visata?
Head kuulamist!