Õpihuvilaagrites saab osaleda üle 63 000 lapse

Liina Kersna Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Haridus- ja teadusministeerium toetab 7,3 miljoni euroga 504 õpihuvilaagrit, mis on mõeldud kokku enam kui 63 000 lapsele üle Eesti.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna (RE) sõnul on rõõmustav, et koolid ning  noorte ja lastega tegelevad organisatsioonid aktiivselt taotlusvoorus osalesid ning hakkavad pakkuma suurele hulgale lastele põnevaid ühistegevusi.

«Uuringud näitavad, et distantsõppe ajal on 40 protsenti õpilastest tajunud suuremaid või väiksemaid õpiraskusi. Mida enam nad neid tajusid, seda enam tundsid nad end õppimises läbipõlenuna,» rääkis Kersna. «Just seetõttu vajavad koolilapsed nii uue õppeaasta eel kui ajal õpihuvi ja -motivatsiooni tõstvaid ajaveetmisvõimalusi koos eakaaslastega,» sõnas Kersna.

Juunis lõppenud õpihuvilaagrite taotlusvooru esitati kokku 620 taotlust kogusummas 8 075 406 eurot. Positiivse rahastusotsuse sai 504 taotlust, mida riik toetab 7,3 miljoni euroga. Laagrite korraldajad on planeerinud laagrid nii, et nendest saab osa 63 539 kooliõpilast üle Eesti. Ühes laagrivahetuses osaleb kuni 16 õpilast.

Enamasti on laagritesse planeeritud ühe maakonna lapsed, kuid 97 laagris saavad osaleda lapsed mitmest maakonnast. Kõige rohkem on toetuse saajate hulgas üldhariduskoole (27 protsenti) ja erinevaid spordiühinguid (23 protsenti). Enim hakatakse pakkuma ühistegevusi 1.-9. klassi õpilastele: I kooliastme lapsed on kaasatud 334, II kooliastme lapsed 378, III kooliastme lapsed 328 laagri tegevusse. 169 laagrit on mõeldud ka gümnasistidele ning kutseõppurid on oodatud 44 laagrisse.

Palju on ka laagreid, kus plaanitakse pakkuda ühistegevusi eri vanuses õpilastele. Näiteks 70 laagris saavad osaleda õpilased I kooliastmest kuni gümnaasiumini ning 27 laagrisse oodatakse koos tegutsema kõiki vanuserühmi, alates 1. klassist kuni gümnasistide ja kutsekoolide õppuriteni.

Palju on planeeritud väiksemaid laagreid, mis on mõeldud kindla kooli või huviringi lastele, kuid on ka suuremaid, kus korraldatakse tegevusi üle Eesti mitmetes laagrivahetustes ja erinevaid organisatsioone kaasates. Näiteks kõige suurema toetuse (üle 1,27 miljoni) saab Kvark Unicornland OÜ ja AHHAA Teaduskeskuse SA koostöös ning pea iga maakonna õpetajaid kaasav „Rakett 69“ laagrite korraldamine, millest saab osa kokku 10 608 last. Väikseim laager on kavandatud aga pisikese Prangli saare viiele õpilasele.

Laagrites pakutav tegevus on väga mitmekülgne – osalejad saavad tegeleda nii kunsti kui muusikaga, omandada põnevaid teadmisi loodusvaldkonnas, lihvida võõrkeeleoskusi, teha tutvust tehnoloogiaga, tantsida, proovida erinevaid spordialasid jne. Paljudes laagrites on lõimitud erinevad valdkonnad, et pakkuda õpilastele mitmekülgsemaid tegevusi. Taotlemisel sai laagri toetaja vabalt valida, milliste pädevuste või ainevaldkondade arendamisega laagris tegeletakse. «Tähtis on see, et tegevuste kaudu toetatakse vaimset tervist, õpihuvi ja motivatsiooni ning et laagreid korraldavad ühiselt üldharidus-, huviharidus- ja noortevaldkond,» ütles Kersna. Üks vahetus kestab kolm kuni viis päeva ning laagreid on nii linnalaagri vormis ilma ööbimiseta kui ka ööbimisega.

Eraldatud laagritoetust saavad organisatsioonid kasutada kuni aasta lõpuni, mis tähendab, et laagrid on kavandatud nii suveks kui ka sügis- ja talvevaheajaks. Maksimaalne toetuse summa osaleja kohta on 120 eurot.