Arhiiv ⟩ Mati Vetevool: kui raha inimese kätte saab, on asi metsas

Täna tuli teade, et Mati Vetevool lahkus siit ilmast. Postimees tegi temaga mullu Arterisse intervjuu. Avaldame selle uuesti. Legendaarne ettevõtja, kalatööstur Mati Vetevool kavatses ülemöödunud aastal vähem tööl käia ja rohkem aega Soome kalaonnis veeta, kuid listeeriakriis lõi kõik plaanid segamini. 

Kohtume legendaarse ettevõtja, kalatööstur Mati Vetevooluga mõni päev pärast seda, kui M.V.Wool sai loa taaskäivitada Harku kalatehas. Mullu listeeriaskandaali sattumist peab Vetevool oma pika karjääri suurimaks kriisiks. «On olnud palju unetuid öid, üleelamisi, pisaraid,» tunnistab ta.

Ehkki mehes on säilinud võitlustahe ning ta lubab, et ükski «listeeria-müsteeria» neid ei murra, jõuame intervjuus palju kaugemale kui kemplus ühe bakteritüve ümber. Mitmekordse vanaisa elus on rikkusi, mille kõrval tehased, tootmine ja eksporditurgude taastamine kahvatuvad.

Pea iga küsimuse vastuseks armastab Vetevool rääkida lugusid oma elust, mis võtavad tal tihti silma märjaks. Tema lihtsatest meenutustest kumab läbi suur lahkus, oskus vaimustuda väikestest asjadest ja lugupidamine kõigi inimeste vastu.

«Rääkisin sulle küll pikalt, kuid olen pikalt elanud ka,» ütleb ta pärast kolmetunnist vestlust.

Olete öelnud, et sööte igal hommikul kala, lõhetükk paksem kui leivakäär. Mida te siis sõite, kui tehased kinni olid?

Teate, kala sõin ikka edasi. Ma lihtsalt ise püüdsin selle. Olen kutseline kalur ja käin Vihterpalu lähedal meres iga päev võrke panemas. Palju sealt ei tule, aga midagi ikka. Mulle lihtsalt nii õudselt meeldib kala.

Kas kala püüdmine ja kala söömine ongi teie elujõu allikas?

Absoluutselt. Viimasel pühapäeval käisin merel, vesi oli tõusnud ja mulle üle naba, peksis kohati ülikonnast sisse. Tuul oli üle 20 meetri sekundis. Kolm tundi kiskusin külmas merevees võrke välja. Siiamaani on käed rakkus. See on sama kõva trenn kui panna viiekilone liivakott selga ja metsa jooksma minna.

Võiksin ju paadiga merel käia, mul on kogu varustus olemas, aga kahlamine on tükk maad põnevam ja ohtlikum! See hoiab palju paremini vormis.

Ahne ma ei ole. Kui võrgus kalu ei ole, olen vähemalt korraliku trenni saanud. Kui ühe kala saan, on üritus juba korda läinud. Vaat nii väiksed on minu tahtmised!