/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/25/13875434t1hdaab.jpg)
Eesti tugevdas Leedu rändekriisi tõttu valmisolekut Eesti idapiiril, kuid kontrolli on tõhustatud ka Eesti-Läti piiril ja sadamates, vahendab ERR.
Eesti tugevdas Leedu rändekriisi tõttu enda piiridel valvet (5)
Esialgu soovivad Leetu saabunud põgenikud suunduda Lääne-Euroopasse, mitte põhja poole, mis muudaks olukorda meie piiril. Eesti kagunurgas Vene piiri lähistel on esialgu rahulik, kuid uudised Leedust, kus pagulastevoog Valgevenest on võrreldes eelmise aastaga suuerenenud 20 korda, on sealsed elanikud ärevaks muutnud, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Valgevene võimude mahitatud Lähis-Ida ja Aafrika riikide illegaalsete piiriületajate voog otsib läbi Leedu teed Lääne-Euroopasse, mis jääb Eestist eemale. Samas pole välistatud, et rändevoog soovib suunduda põhja poole ja sellisel juhul tabaks see ka Eestit, ütles politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuht Egert Belitšev.
«Me oleme välja ehitamas oma taristut idapiiril, ka see on üks märk sellest, et Eestisse sisenemine oleks võimalikult keeruline. Ehk siis mitte ainult see aed, vaid tegelikult kogu seiretehnika, mis annab meile tervikpildi sellest, mis piiril toimub,» rääkis Belitšev. «Ja tegelikult täna oleme juba tõstnud enda valmisolekut idapiiril ehk siis tihendanud patrulle, tõstnud oma väljapanekut idapiiril, aga samamoodi ka ka sisepiiridel ehk teostame kontrolle Eesti-Läti piiril. Teostame tihedamaid kontrolle sadamas, et võimalike rändevoogude ilmnemisel võimalikult kiiresti reageerida.»
Belitševi kinnitusel on Eestil olemas põgenike paigutamise võimekus, puudu võib tulla ainult tõlkidest. Oluline on ka koostöö piiriäärsete elanikega.
«Me oleme selleks ka valmistunud, sest ju mõned aastad tagasi Koidulas toimus suur rändekriisiõppus, kus kõik ametkonnad olid valmis selleks ja tehti mitu korda läbi seda, kui meil 100 või rohkem inimest tuleb üle piiri,» ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre.
«Piirivalvega koostöö on vajalik ja kui sa midagi märkad, siis tulebki sellest rääkida ja tulebki teavitada. Siin on inimesi vähe ja kui nad üksteist tunnevad ja teavad, siis iga võõras torkab kohe silma,» sõnas Kriisa talu perenaine Ingrid Kalam.