VIDEO ⟩ Estonia vraki eeluurimine: miks rootslased ilma eestlasteta juba öösel hukkumispaigas käisid?

Reedel alustatakse parvlaev Estonia hukkumispaigas vraki eeluurimisega ja ümbritseva merepõhja uurimisega. 

Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas ütles, et keskpäeval algab Estonia uppumispaigas jumalateenistus. «Peale seda, kella ühe ajal, kui vähegi võimalik, tutvustame ajakirjanikele uurimises osalevaid laevu ja kell 14 alustame reaalseid uuringuid,» selgitas Arikas tänase päeva plaane. 

Postimehe reporter küsis äsjase info kohta, et rootslased on ilma eestlasteta Estonia juures mingisuguste uuringutega alustanud – kas see vastab tõele ja mida nad siis seal teigid.

«Meil oli kokkulepe, et enne, kui me kõik kohale jõuame, alustame ametlike uuringutega, testime seadmeid. Testid hakkasid pihta peale seda, kui Electra jõudis kohale, samamoodi ka EVA-316 on seal kohapeal,» selgitas Arikas. 

Ta lisas, et seadmete testimine tähendab nende kalibreerimist. «Kuna sügavus on päris suur, veekihtidel on erinev läbipaistvus, siis lained murduvad. Selle jaoks ongi vaja seadmeid kalibreerida. See on päris pikk protsess ja sellega alustasime juba hommikul,» lausus ta. 

Arikas kinnitas, et testimise käigus seadmetega merepõhja Estonia vraki juurde mindud pole.

Täna suunduvad Estonia hukkumispaika ka kuus kirikuesindajat Eestist, Lätist ja Rootsist. Lisaks on uppumispaika minemas ka hukkunute lähedaste esindajad ja ajakirjanikud, selgitas Arikas. 

EELK Piiskop Tiit Salumäe lausus, et tema roll on täna Estonia hukkumispaigas palvust juhtida. «See on oluline hetk, et me mõtleme sellele protsessile, mis meil ees seisab ja sellele, mis juba on toimunud,» ütles Salumäe. Salumäe osales ka esimese mälestuspalvuse ettevalmistamisel pärast Estonia hukkumist.

Lähedaste esindaja MTÜ Memento Mare juht Raivo Hellerma sõnas, et lisaks temale tuleb kohale ka lähedaste esindaja Rootsist. Hellerma märkis, et tema mõtted on täna pigem uurimise ja selle õnnestumise juures.

Uuritakse uue info paikapidavust

Esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal rahvusvahelise Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjoni (JAIC) raportis tehtud järeldusi.

Eesti juhtimisel viivad Eesti ja Rootsi ametiasutused juulis Estonia õnnetuspaigas läbi eeluuringud. Projekti pikkuseks on kavandatud kümme päeva, kuid selle lõplik kestvus sõltub ilmastikuoludest.

Eeluuringud viiakse läbi Eesti multifunktsionaalse jäämurdjaga EVA-316 ja Rootsi uurimislaevaga Electra af Askö. Eeluuringu põhiliseks eesmärgiks on hinnata ja dokumenteerida laeva asendit ning ümbritseva merepõhja seisundit. Selleks kasutatakse erinevaid sonarseadmeid – lehviksonarit ja külgvaatesonarit.