Kehva nähtavuse korral jäävad Estonia laevakere augud filmimata

Estonia laevavraki esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal rahvusvahelise Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjoni raportis tehtud järeldusi. Esialgne hindamine hõlmab sel aastal tehtavaid eeluuringuid ja järgmisel aastal toimuvat põhiuuringut ja põhjalikku analüüsi. Foto: Madis Veltman

Täna hommikul Estonia laevavraki poole sõitu alustanud multifunktsionaalne jäälõhkuja EVA 316 alustab uurimistöid ilma allveerobotita ja osalise meeskonnaga.

«Praegu me allveerobotit kaasa võtma ei hakka. Monitoorime enne olukorda. Kui vee läbipaistvus on piisav, alles siis kutsume allveeroboti välja,» ütles Estonia eeluuringute juht Rene Arikas. Arikase sõnul ei pruugi suvi olla vraki filmimiseks parim aeg, kuna vees on nähtavus enamasti kehv. «Meie üheks oluliseks eeluuringu eesmärgiks on laevakere üles filmida, tuvastada, kui palju on vigastusi, kus nad on ja kui suured nad on. Kui me allveerobotiga sellele vastust ei saa, siis tuleb uuesti vee alla minna. Me peame seda niikaua proovima, kui on vastus olemas,» rääkis Arikas, kelle sõnul on enne järgmisel aastal algavaid põhiuuringuid nagunii plaanis veel kaks korda eeluuringuid teha. Kuid komistuskive on teisigi.