Nädalavahetusel toimunud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolekul valiti seltsile uus juhatus. Vast valitud juhatusse kuuluvad Vallo Kruusimägi, Mariliis Vahar, Diana Pärna, Kristjan Reino, Jane Mättik, Margus Keldo, Airi Külvet, Aldo Vaan ja Marko Hiiemäe. Seltsi juhatuse esimees valitakse lähiajal.
Lihaveisekasvatajad valisid uued juhid
Juhatuse liige ja senine juhatuse esimees Jane Mättik sõnas, et peamine lihaveisekasvatajate valukoht, millega uus juhatus hakkab tegelema, on põllumajandustoetuste järgmise perioodi kava. „Paraku on lihaveisesektor alaväärtustatud toetussummade poolest. Võrreldes piimaveistega on tulevikus lihaveiste toetuste määrad poole väiksemad,” tõi ta näiteks. Lihaveisekasvatus on aga väga pika tasuvusega valdkond.
Samuti teeb muret asjaolu, et päris suur osa sektorist peab loomi välitingimustes, kuid plaanitavate toetuste suurused ei võimalda teha investeeringuid. „Väga vähe on päris uusi või rekonstrueeritud lautasid, mis mahutaksid talvel kogu karja. Investeeringute mõttes on vajadus väga suur, kuid uue perioodi investeeringumeetmes on ette nähtud 100 000 eurot tootja kohta, varem oli 500 000 eurot. Selle rahaga ei ehita,” sõnas ta ja viitas lisaks tuntavalt kallinenud ehitushindadele.
„Me peame vastama kõikidele Euroopa Liidu nõuetele, 2023. a rakenduvad rangemad keskkonnanõuded, aga meie toetused on naaberriikide omadest väiksemad. Kui võrrelda piima- ja lihaveisesektorit oma riigis, siis samuti väiksemad. Lihaveisekasvatajad peavad tegema topelt tööd, et saada eri meetmete pealt sama summa looma kohta, mis saab piimaveis puhtalt selle pealt, et ta on piimaveis,” ütles ta.
Seltsi põhitegevus on liikmete teavitamine ja koolitusvõimaluste pakkumine. Oma seisukohti tutvustatakse aga Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kaudu. „Kui on vähegi võimalus kaasa lüüa ja oma seisukohti selgitada, siis seda me ka teeme,” võttis ta kokku. (ME)