Terviseamet otsib lao seadeid muutnud superadministraatorit

Lanno ja Kiik on mõlemad toonitanud, et enne terviseameti külmlao õnnetuse asjaolude uurimist ei saa vastutajatest rääkida. Foto: Eero Vabamägi

Kui alguses teadsid kõik terviseametnikud, et nende teavitussüsteem peaks andma ­külmruumide temperatuurikõikumistest teada kogu aeg, siis 2019. aastal oli ­seni teadmata superadministraator seadistanud teavituse vaid töövälisele ajale. Kui külmruumide jahutusseadmed ei pidanud vastu Eestit tabanud ­kuumalainele, teavitus ei töötanud. Ei töötanud ka Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) teavitus.

Terviseameti peadirektor ­Üllar Lanno tõdes eile pressikonverentsil terviseameti külmlao temperatuuri tõusu asjaolusid selgitades, et sündmuste kronoloogiline jada on selge, kuid lõpuni pole veel klaar, miks temperatuur tõusma hakkas. «Mille pärast temperatuur tõusma hakkas, on raske öelda. Seda selgitab seadmetele tehtav tehniline ekspertiis,» ütles Lanno. Lao külmruumis peaks temperatuur olema 2–8 kraadi.

Ehitaja (RKAS) oli paigaldanud ladudesse automaatse hoiatussüsteemi, mis peaks temperatuuri kõikumisel andma ­alarmi ning terviseametil on kasutusel ka teine, GPSi põhimõttel töötav jälgimissüsteem, mis näitab ­asukohta ja temperatuurimõõdikut.

Kuni 2019. aasta 23. septembrini oli ameti teavitussüsteem seadistatud nii, et automaatne alarm läks välja ainult ­töövälisel ajal, siis, kui majas ei olnud inimesi. Amet otsustas aga ­muuta süsteemi nii, et see saadaks SMS-alarmi igal ajal, kui temperatuur ohtlikult muutub.

Paraku vaid kuu aega ­pärast seda ­seadistust, 30. oktoobril muutis keegi seaded tagasi nii, et süsteem ei annaks temperatuuri tõusu korral teavitust mitte pidevalt, vaid ainult töövälisel ajal.