Kiiret lahendust pole: koolihoonete õhuvahetuse mure eeldab nutikat plaani

Soojustagastusega ventilatsioon on hoone energiatõhususe seisukohalt üks olulisemaid lahendusi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Koroonaviiruse leviku kolmanda laine eel on päevakorral, kas ja mil määral on Eesti üldhariduskoolidel mahti tegeleda vanemate õppehoonete puudulike või olematute ventilatsioonisüsteemidega, mille uuendamine aitaks leevendada viiruse levikuga seotud muresid. Selgub, et mitte kuigivõrd.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) haldusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar meenutas, et vastutus koolihoonete ventilatsiooni nõuetekohasuse eest lasub koolipidajal. Probleemi lahendamiseks suunas riik lisaeelarvega selleks aastaks omavalitsustele 30 miljonit eurot, mida soovitati kasutada eelkõige haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks.

Sellest nähtub, et teatud hulk raha on selleks otstarbeks justkui olemas. Kooli- ja omavalitsusjuhid nendivad samas, et summad on kasinad ja suuri imesid sellega kiirkorras korda saata pole võimalik. Nii suunati ressurss mujale.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla tõdes, et nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine on suur väljaminek. Tema sõnul ei koosne ettevõtmine pelgalt ventilatsioonisüsteemi rajamisest, vaid läheb vaja ka projekti. See on aga oluline lisakulu, mida vallaeelarvesse ei ole kavandatud. «Ma loodan, et tuleb mingi täiendav riigipoolne meede ja teema ei ole veel sahtlisse pakitud,» ütles Kesküla.