Jaapani noored otsivad Eestist aastaks vahetusperesid

Õpikud ja töövihikud. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Rahvusvahelise õpilasvahetusega tegelev MTÜ YFU Eesti otsib aastaks ajaks vahetusperesid Jaapani noortele, mis omakorda avab võõrustajaile toreda võimaluse kultuurivahetuseks.

Sellel aastal tuleb Eestisse kokku seitse Jaapani noort, kellest neli otsivad endale veel vahetusperet: Kento, Daito, Seiji ja Fumina. Nad kõik on toredad ja hakkajad noored, kes soovivad tulla Eestisse ja tutvuda siinse elu ning kultuuriga.

Pärast Eestis veedetud aastat saavad neist entusiastlikud Eesti saadikud oma kodumaal, kes tutvustavad Eesti kultuuri ka väljaspool meie kodumaad.

YFU ehk Youth for Understanding pakub noortele võimalust turvaliselt välismaale õppima minna, et avardada oma silmaringi, saavutada iseseisvus ja kogeda teisi kultuure. Rahvusvaheline õppeprogramm on mõeldud 14–18-aastastele õpilastele ja tegutseb maailmas juba 70 aastat, millest Eestis 29.

Igal aastal saabub maailma eri paigust Eestisse õppima mitukümmend 14-18-aastast noort, kes veedavad oma õppeaasta elades Eesti peredes.

Vahetusõpilase võtmise põhjuseks võib olla huvi teiste kultuuride vastu, soov avardada enda ja oma laste maailmapilti või lisada vürtsi oma pere argipäeva. Kindlasti annab vahetusõpilase võtmine võimaluse praktiseerida ka võõrkeelt.

Vahetusperena muutuvad pere traditsioonid ja pühad tähendusrikkamaks ning vahetuspereks olemine aitab näha nii oma pere kui kogu Eestimaad läbi kellegi teise silmade.

Iga pere saab ise valida omale sobiva vahetuslapse. Järgmisel õppeaastal Eestis kooliteed alustavaid vahetusõpilasi näeb SIIT.

Vahetuspereks hakkamise tingimuseks on pere motivatsioon – sisuliselt on see teisest kultuuriruumist pärit teismelise kasvatamine, kes alguses ei oska keelt ega tunne Eesti kombeid. Siiski muudab see kooskasvamise kogemus terve pere ühtsemaks ja avatumaks ning need toredad mälestused ja argipäeva naljakad juhtumised jäävad meelde kogu eluks.

Vahetuspere ei koosne vaid emast-isast-pojast-tütrest, vaid vahetusõpilasele võib kodu pakkuda ka üksikvanem või näiteks vanemad, kelle lapsed on juba suureks kasvanud ja välja kolinud. Saabuvale õpilasele on vaja tagada soe toit ja head tingimused koolitööde tegemiseks. Keeleoskus ei ole oluline, sest vahetusõpilased hakkavad Eesti keeles vabalt suhtlema tavaliselt umbes poole aastaga, mõned ka varem. Nii vahetusperel kui vahetusõpilasel on YFU poolt ka oma tugiisik, kes on alati nõu ja jõuga toeks.

Enamikule peredest annab vahetuslapse kasvatamine täiesti uue hingamise, laiendab silmaringi ja avardab maailmavaadet. Tihti kasvavad pered oma vahetuslastega väga kokku ja lähedaseks jäädakse ka vahetusaasta lõppedes. Iga aasta otsustab paar õpilast peale vahetusaastat iseseisvalt Eestisse tagasi tulla, et siin edasi õppida.

Kindlasti annab vahetuspereks olemine julgust juurde ka peredele, kelle endagi laps soovib välismaale õppima minna. Aasta võõrustajana annab suurepärase ülevaate, mida üks vahetusaasta endaga kaasa toob.

Eelmise aastal Eestis vahetusaastal käinud Jaapani noored kogunesid selle aasta jaanipäeval Tokyos, meenutasid oma vahetusaastat, tegid jaanituld ja külastasid Eesti käsitöö näitust.