Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainus erakond, mis seisab niisuguse maksupoliitika eest, mis ei lüpsa inimesi, ütles EKRE esimees Martin Helme erakonna kongressil 4. juulil Alexela Kontserdimajas.
Galerii ⟩ Martin Helme maksudebatist: kui miski töötab, ei ole vaja seda ümber teha (14)
«Tänased libaliberaalsed valitsuserakonnad on omavahel kokku leppinud hakata pidama maksudebatti lootuses, et see nihutab poliitilise vaidluse teemadele, kus nemad kahekesi saavad mängida suurt vastasseisu, mis peaks aitama neil ühiskonna jälle lõhki ajada ja valijad emma-kumma taha koondama,» ütles Helme.
«Tegemist on mitmekordse petuskeemiga. Esiteks ei ole loomulikult mingit tegelikku vastasseisu. Nii Keskerakond kui Reformierakond tahavad maksukoormust tõsta. Nendevaheline vaidlus käib lihtsalt selle üle millist maksu ja kui palju tõsta. Teiseks on nad maksudebati algatanud, varjamaks eesti inimeste eest tõsiasja, et Euroopa Liit on asunud maksupoliitikat liikmesriikidelt ehk valijatelt endale kaaperdama ning soovib tagaukse kaudu, ilma igasuguse demokraatliku protsessita või legitiimse mandaadita meie eest meile makse kehtestama hakata. Kolmandaks on kõik välja käidud maksuideed üheselt eesti inimesi vaesemaks tegevad ning meie ettevõtteid kahjustavad. Küll aga on aimatav, et värskelt kokku kraabitud maksurahaga hakatakse toetama üksikuid mõjukaid ja niigi jõukaid huvigruppe.»
Helme sõnul petukaup ka nende põhjendus, miks peaks makse tõstma. «Eestis ei ole mingit eelarvekriisi ja põhjatut auku, mida tuleb uute maksudega täita, nagu räägib Reformierakond. Ja meil ei ole vaja luua üha uusi ja uusi tasuta asju endaga hästi hakkama saavatele inimestele selle hinnaga, et meie tööd, omandit ja tarbimist maksustatakse üha kõrgemalt ja kõrgemalt, nagu soovib Keskerakond. Keskerakond oskab poliitikat teha ainult ühte moodi: jagada inimestele kellegi teise raha, et vastu küsida hääli,» ütles Helme.
«Reformierakond soovib aga maksureformiga suurendada väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust, et vähendada kõrgema sissetulekuga inimeste makse. Kui Robin Hood võttis rikastelt ja jagas vaestele, siis Reformierakond soovib teha täpselt vastupidi – võtta vaestelt ja jagada rikastele.»
Helme sõnul ei nõustu ta võltslähtekohaga, et ainus viis riigi tulusid suurendada on inimeste ja ettevõtete käest raha rohkem ära võtta. «Oleme näidanud valitsuses, et on palju parem tee. Makse tuleb alandada, et inimestel ja ettevõtetel läheks hästi, ühiskonna üldine jõukus kasvaks ning sellega koos ka riigi maksutulu, millega aidata tegelikke abivajajaid, mitte võimuerakondadele lähedalseisvaid huvigruppe.»
«Kui miski töötab, ei ole vaja seda ümber teha. Eesti ei vaja kõikehõlmavat maksureformi. Meil on Reformi- ja Keskerakonna poolt mängitavas maksudebatis väga selge seisukoht. Teie tahate makse tõsta, meie tahame makse langetada. Mulle see debatt sobib! Mulle sobib, et nii nagu väga paljudes teisteski küsimustes on kõik ülejäänud erakonnad ühel pool ja Konservatiivne Rahvaerakond teisel pool. Rahva pool! Kui tõesti tahta midagi maksusüsteemis muuta, tuleb eesmärgiks seada luua maksukeskkond, milles inimesed ja ettevõtted kasvatavad jõukust ja see toob majanduskasvu, mis omakorda toob palgakasvu ning selle läbi kasvavad ka maksulaekumised.»
Helme sõnul tuleb ehitada maksusüsteemi, mis tekitab Eestisse tootmist, sest tootmine on iga riigi rikkuse alus.
«Me tahame maksusüsteemi, mis tagab piisavalt vahendeid riigile, et aidata nõrgemaid ja hädas olijaid, kuid ei loo juurde lõputult tasuta asju kõigile, sest sellist riiki ei pea üleval ükski maksukoormus. Sotsialism ei töötanud Eestis Vene ajal ei tööta praegu Kuubas ega Venezuelas ega hakka tööle ka järjekordsel katsel siin.»
Arnold Rüütel: järgmise Eesti presidendi väljakutseks on silla ehitamine «kahe Eesti» vahele
/nginx/o/2021/05/05/13761904t1h6e67.jpg)
Suureks väljakutseks tulevasele Eesti presidendile saab olema silla ehitamine «kahe Eesti» protsessi edasiarengu peatamiseks, leiab EKRE auesimees president Arnold Rüütel.
Rüütli kõnes, mille luges täna EKRE kongressil Alexela Kontserdimajas ette EKRE volikogu esimees Urmas Reitelmann, seisab: „Juba 20 aastat tagasi tõstatasid sotsiaalteadlased nn «teise Eesti» probleemi. Aeg on kinnitanud selle probleemi olemasolu järjest süveneva Eesti ühiskonda lõhestava tulemiga. Tegemist ei ole mitte ainult ühiskonna varalise kihistumisega, vaid kogu ühiskonnaelu haaravate probleemidega alates regionaal- ja sotsiaalpoliitikast, haridussüsteemist, riigikaitsest, eestluse säilimisest jne.»
Rüütli sõnul saab ja peab ühiskonna erinevaid pooli ühendav maailmavaade toetuma sellele poliitilisele kogemusele, mis on kogunenud pärast Teist maailmasõda.
«Ma usun, et meie väikeriigis on selle uue maailmavaatelise kontseptsiooni sõnastamisele kõige lähemal just meie erakond. Seni ei ole tekkinud üldrahvalikku arutelu «kahe Eesti» probleemi ümber. On selge, et me vajame siin kõigepealt probleemide kaardistamist koos põhjaliku tõsiteadusliku analüüsiga. Me vajame senisest palju suuremat konsensust erinevate poliitiliste parteide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. Alles siis oleme suutelised sõnastama pikaajalise arengukava liikumisel ühtse Eesti suunas,» märkis Rüütel.
Ta juhtis tähelepanu, et EKRE on seni olnud ainus erakond, kes on lähenevateks presidendivalimisteks oma valiku langetanud ja võimaliku kandidaadi välja pakkunud. «Suureks väljakutseks tulevasele Eesti presidendile saab olema silla ehitamine «kahe Eesti» protsessi edasiarengu peatamiseks. Ma arvan, et Henn Põlluaas on selleks väljakutseks valmis,» tõdes Rüütel.