Kohus otsustas: Lasnamäe baaritülis toimunud tapmises süüdistatavad jäävad vahi alla

Roman Gluhovtšenko (keskel) ja Ilja Gaidalenko Harju maakohtus. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Harju maakohtu kohtunik Janika Kallin tegi täna teatavaks otsuse Läänemere teel toimunud tapmises süüdistatavate suhtes. Advokaadid olid eelnevalt palunud muuta oma kaitsealustele kehtestatud tõkendit.

Esimesena sai äraütleva otsuse Roman Gluhovtšenko, kelle puhul kohtunik vaatas läbi juurdluse ja kohtumenetluse tähtajad. Need on seadusega kooskõlas ning esialgsetel andmetel võib esimese astme kohus langetada otsuse juba käesoleval aastal.

Kohtu arvates võib Gluhovtšenko taas pakku minna. Kuritöö toimepanemise järel põgenes mees sündmuspaigalt, riietus ümber ning lahkus Eestist. Ta tabati Lätis alles kaks kuud hiljem. Gluhhovtšenko sõnul tahtis ta oma perekonna jaoks raha hankida, kuid see tekitab kohtunikus kahtlusi: «Tal oli plaan, kuhu sõita, ta ei kartnud uut olukorda. Nüüd ootab teda karistus, seepärast on juurdlusest kõrvale hoidmise motiiv kohtu arvates küllalt suur.»

Kohus märkis, et Gluhovtšenko võib ka uusi kuritegusid toime panna. Tasub meelde tuletada, et Gluhovtšenko oli vaid veidi enne Nikita Virkuneni tapmist ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabanenud. Ka tema eelmine kohtuotsus sisaldas raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kohtuniku hinnangul on juhtumid väga sarnased: viibiti lõbustusasutuses, siis tekkis konflikt, mis päädis Roman Gluhovtšenko poolt noa käiku laskmisega.

Kohtu arvates on uue kuriteo toimepanemise oht sedavõrd suur, et vahi all viibimine on täiesti põhjendatud.

Ilja Gaidalenko puhul arutati kahte küsimust: kas lasta vabadusse või vabastada elektroonilise jalavõru valve alla.

Kohus märkis, et Gaidalenko puhul oli kaks põhjust tema vahi alla võtmiseks: uute kuritegude toimepanemise oht ning juurdlusest kõrvalehoidmise oht. Kohus leiab, et oht on jätkuvalt olemas – mehe eluviis polnud seadusekuulekas ning oli ka teisi kohtulikke karistusi. Kohtuniku sõnul märkis prokurör õigesti, et teatud juhtudel võib Gaidalenko näidata üles agressiivsust ning talle on esitatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise süüdistus.

Gaidalenko koos oma kaitsjaga leiab, et tal pole põgenemiseks põhjust, kuna ta polevat süüdi. Kohus aga tuletas meelde, et kohtualusele on teada, et kohus pole süüdistust ümber kvalifitseerinud, kõiki pole veel üle kuulatud ning seega ta teab, et süüdimõistmise korral ootab teda pikk vabadusekaotus. See teadmine võib aga ajendada Gaidalenkot põgenema ning karistust vältima.

Kuid kõige suurem oht on kohtu hinnangul omandivastased kuriteod. Asi on selles, et Gaidalenkol polnud viimastel aastatel ametlikku töökohta ning ta ei suutnud kohtule selgitada, millega kavatseb ta vabadusse sattudes ennast ja oma perekonda ära toita. See, nagu leiab kohus, võib panna meest uusi kuritegusid sooritama.

Seejärel tõstatas kohus küsimuse: kas elektrooniline järelevalve suudab olemasolevaid riske vähendada? Põgenemise puhul üldiselt jah, ehkki ka sellisel juhul ei õnnestu plehku panemist takistada ning teenistuste reageerimine ja jooksiku tabamine nõuab aega.

Kuid jalavõru ei suuda kuidagi takistada varavastast kuritegu või võimalikke agressiivsuspuhanguid. Kohus märgib, et inimene ei pea kogu aeg kodus istuma, näiteks on vaja lastega jalutada, neid lasteaeda viia. Samuti on inimesel vaja värsket õhku hingata. Niiviisi aga on Gaidalenkol võimalik kohtuda teiste inimestega ning võib puhkeda konflikt. Süüdistatav on praegu stressiseisundis, kuid varem on ta sellises olukorras näidanud üles agressiivsust, ent elektrooniline järelevalve ei suuda seda ära hoida.

Kõik eeltoodu saigi tõkendi muutmisest keeldumise põhjuseks. Otsuse võib edasi kaevata 10 ja 15 päeva jooksul.