Nädala tegija ⟩ Tanel Kiik: Lanno ja terviseamet on teinud head tööd

Mis meil riigis vaktsineerimisega ja vaktsiinidega toimub? Kas terviseametis on juhtimine ikka paigas? Kes vastutab? Kuku raadio saates «Nädala tegija» jagas saatejuht Meelis Atonenile selgitusi Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Avalikkuse ees on viimasel nädalal langenud kriitikatulva alla terviseameti juhi Üllar Lanno suhtumine ning suur soov minna puhkusele tagasi, kuigi vaktsiinide hoiustamise temperatuuritõusu tõttu muutus kasutuskõlbmatuks üle 100 000 erineva vaktsiini.

Kiik kommenteeris, et nii Lanno kui terviseamet tervikuna on teinud suure koormuse ja avaliku tähelepanu all kogu koroonapandeemia vältel head tööd. Eestis oli teise laine tipphetkel nakatumine küll kõrgel, ent suremuse määralt oleme õnneks Euroopa viimaste riikide seas. Samal ajal on Eestis majandus olnud teise riikidega võrreldes pigem avatud.

Ta tõi välja, et Üllar Lanno puhkus ei tähenda, et ta tööd ei teeks. Eile osales Lanno kuus tundi valitsuskabineti nõupidamisel, samuti osales Lanno puhkuse ajast pressikonverentsil. Kiik selgitas, et Lannol oli varasemast kokku lepitud isiklikud kohustused, mida ei olnud võimalik nii lühikese ajaga ümber muuta, aga selle kõige kõrvalt on ta olnud sisuliselt kogu aeg töölainel ning Kiigega alati ühenduses. «Ma arvan, et ta teeb vähemalt kaheksa tundi tööd päevas ka oma puhkuse ajal,» sõnas minister.

Kiik möönis, et kui varasemalt oli kõige kriitilisemaks ressursiks vaktsiinikogused ning teiseks meditsiinitöötajate võimekus teha lisatööd, siis nüüd on kõige suurem puudus elanike enda huvist ja ootusest saada vaktsineeritud. Samuti on keset suve paljud meditsiinitöötajad puhkusel, kes soovivad korraks perega aega veeta. «Vaktsiinipuudust täna ei ole,» ütles Kiik.

Seda mõjutas pisut ka Pfizer-BioNTechi tarnegraafiku muutus, kus juuni algul tarniti pisut vähem ning sellevõrra jälle juuni kahel viimasel nädalal rohkem. See oli jälle Eestile ebamugav, sest siis oli juba jaaninädal ning algas suvine puhkuste periood. «See ei ole vabandus, see on lihtsalt olukorra kirjeldus,» märkis minister ja rõhutas, et nüüd on oluline vaktsiinivarude kiire vähendamine.

Minister pani südamele, et täna saab iga inimene panna end vaktsineerimisele kirja digiloo või kriisitelefoni 1247 kaudu. Iga perearst saab kontrollida oma nimistut, kes veel on vaktsineerimata. Kiik võrdles, et eriprojektid kaubanduskeskustes ja mujal on võimalikud just praegu, kui vaktsiini on käes, mitte vaktsiinidefitsiidi aegu kevadel.

Lasnamäe keskuses toimunud nii-öelda Confido kiirkliiniku katse näitas, et tahtjaid oli rohkem kui meditsiinipersonalil oli võimekust süste teha. Samuti oli edukas Narva vaktsineerimispunkt, kus tehti üle 170 vaktsineerimise. «Sarnaseid punkte on mõistlik avada igal pool,» ütles Kiik.

Praegu tuleb mõelda, kuidas veel paremini jõuda eesti- ja muukeelsete kaasmaalasteni, kes ei ole täna veel vaktsineerimist kasutanud. «Need projektid on üks hea näide, kuidas [vaktsineerimine] teha nii-öelda sama mugavaks kui leiva ostmine poes. Aga kindlasti ka eakamate puhul väga palju mängib rolli arstide töö, pereõdede töö, nõustamine, vaktsineerima kutsumine,» selgitas Kiik.