Merenduse magister soovitab kuulata teadlasi, mitte juriste

Estonia parvlaeva huku teemal magistritöö kaitsnud Tauri Roosipuu hinnangul levitavad huku üle arutlejad oluliselt enam kuulujutte kui fakte. Foto: Madis Veltman

Enne jaanipäeva lõi Rootsi ajakirjanduses laineid mereakadeemia vilistlase Tauri Roosipuu parvlaeva Estonia õnnetuse teemal kirjutatud magistritöö, kus ta kritiseerib eksperditeadmise puudumist laevahukku puudutavas avalikus diskussioonis.

Pea igal Estonia huku aastapäeval kerkivad teemaks igat sorti teooriad sellest, kuidas Estonia uppumise ametlik versioon on vale ja tegelikult oli traagilise õnnetuse taga hoopis midagi muud. Ereda leegina lahvatasid need teooriad lõkkele möödunud aasta sügisel, kui grupp Rootsi filmitegijaid avaldas dokumentaalfilmi, mille järelmina paljastus, et vraki põhjas on vähemalt üks auk. Selle järel teatas Estonial sõjatehnika veo endine uurimiskomisjoni esimees Margus Kurm, et ilmselt tekkisid need kokkupõrke tagajärjel Rootsi allveelaevaga. Lisaks teatas üks pääsenu, et oli näinud laeva kõrval liikumas suurt valget kogu.

28-aastane Roosipuu, kes Estonia huku teemaga ka varem tegelenud, oli spekulatsioonidest niivõrd häiritud, et otsustas koostada huku võimalikke põhjuseid lahkava magistritöö.

Kas oli kunagi aeg, kui teiegi arvasite, et Estonia katastroofi tegelikke põhjuseid varjatakse rahva eest?

Ma olen selle õnnetuse vastu väga kaua huvi tundnud. Üks esimesi raamatuid, mida sel teemal varateismelisena lugesin, oli Jutta Rabe raamat. Selle põhjal jäi tõesti mulje, et võib-olla huku tegelikud põhjused ei ole avalikkusele teada. Mida rohkem muude allikatega tutvusin, seda enam sain aru, et see raamat kuulub fantaasiakirjanduse žanrisse.