Gert Auväärt: teine julgeolekunõukogu eesistumine oli Eestile positiivne

Eesti teine eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus lõppes eile, 30. juunil. «Maailm taskus» võttis selle puhul ette Eesti ÜRO alalise esinduse asejuhi Gert Auväärti, et pärida aru, kuidas Eestil läks ning mida ära tehti.

Auväärt selgitas, et Eesti kaks eesistumist langesid mai- ja juunikuule, mis on julgeolekunõukogus traditsiooniliselt ühed kõige tihedamad tööperioodid. Ainuüksi juuni kolmandal nädalal korraldas Eesti 11 Julgeolekunõukogu istungit ning teistel nädalatel ei olnud neid palju vähem. Tänavu oli aga kindlust ja kogemusi rohkem, nii oli rinnus suurem julgus uusi kõrgusi sihtida.

Nimelt on Eesti selle aasta algusest nii-öelda haaranud kahel teemal sule ehk võtnud sulehoidja rolli, kes on teemajuht-läbirääkija. Nendeks teemadeks on olnud operatsioon IRINI ehk Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel ning Afganistan.

IRINI sulehoidja töö oli Eesti diplomaatidele väga positiivne, sest tänavuse teise eesistumise esimesel päeval kiideti heaks resolutsioon, mis võimestab relvaembargot ja pikendas luba Vahemerel laevu kontrollida. Auväärti sõnul loorberitele puhkama ei saa siiski jääda, sest oktoobris on plaanis vastu võtta teine IRINIga seotud resolutsioon, mis keskendub inimkaubandusele ja smugeldamisele.

Afganistani osas toimus eelmisel nädalal Eestist välisminister Eva-Maria Liimetsa juhtimisel kõrgetasemeline istung. Julgeolekunõukogu kutsus üksmeelselt üles rahuprotsessi jälgima ja vägivalda lõpetama. Auväärti hinnangul oli positiivne asjaolu, et seitse riiki osales nõupidamisel ministrite tasemel. Ka Afganistani puhul jätkub töö, rahuvalvemissiooni mandaadi uuendamine on plaanitud selle aasta septembriks.

Lisaks lubas Eesti juba kandideerimisel, et tahab rohkem tähelepanu pöörata küberteemadele. Saatejuht Margus Parts tõi välja, et üleeile toimus peaminister Kaja Kallase juhtimisel kõrgetasemeline küberjulgeolekule pühendatud julgeolekunõukogu istung.

Auväärt kirjeldas istungit kui ajaloolist ja lausa epohhiloovat, sest see oli ajaloos esimene eraldiseisvalt küberjulgeolekule pühendatud ametlik kohtumine julgeolekunõukogus. Ta võttis kokku, et kõigist sõnavõttudest kõlas läbi üksmeel, et küberjulgeolek ja sellest tulenevad ohud on osa globaalsest julgeolekuraamistikust, mida peab käsitlema.

Ta selgitas, et uute teemade julgeolekunõukogu lauale toomine ei ole lihtne ja see ei toimu üleöö. Küberjulgeoleku tõstatamisega on Eesti oma esimese eesmärgi juba täitnud, aga ainuüksi sellega ei piirduta.

Auväärt lubas, et nad jätkavad pingutusi küberjulgeoleku teema käsitlemisel kuni julgeolekunõukogu liikmesuse lõpuni ning kavatsevad ka pärast lahkumist edasi tegeleda. «Igal juhul meie vaatest on positiivne, et see kivi sinna rahvusvahelise õiguse müüri on nüüd asetatud ja me jätkame selle ladumist küberjulgeolekut esile tuues, tõstatades ja rõhutades sellest tulenevaid ohte,» sõnas ta.

Muuhulgas räägiti saates:

• Mil määral oli Eesti eesistumine mõjutatud mais Iisraeli ja Hamasi vahel lahvatanud konfliktist, mis tekitas lainetusi ka Julgeolekunõukogus?
• Kui palju on Julgeolekunõukogu laual koroonavaktsiinide temaatikat ehk kas seda vaadatakse ka julgeolekuküsimusena?
• Millised on Eesti põhimõtted küberteemaga tegelemisel?
• Esmaspäeval nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks ÜRO peasekretäri naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemade eestkõnelejaks. See puudutab ka lastekaitset relvakonfliktides. Kas Eestil on endal konkreetsed konfliktitsoonid või pingekolded, millele keskendutakse või on Eesti võtnud üldise positsiooni?
• Eelmisel aastal oli Julgeolekunõukogus mitmeid Euroopa riike ning naljaga pooleks räägiti juba Euroopa Nõukogu tekkest. Kas Saksamaa ja Belgia lahkumine on kuidagi mõjutanud Euroopa Liidu positsiooni julgeolekunõukogus?