Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Korralik külapidu: laud on lookas ja suhtlemiseks pole põhjust vaja

Copy
Maapidude kuningas Toomas Anni tõdeb, et kõige toredamad on tihtipeale pisikesed külaseltside korraldatud peod.
Maapidude kuningas Toomas Anni tõdeb, et kõige toredamad on tihtipeale pisikesed külaseltside korraldatud peod. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ühele armsale maapeole mõeldes tulevad esmalt meelde folkbändide muusikavideod, kus noorikud maani kleitides retroratastega ringi vuravad, korvikesed lillekimpudest pungil, või piduriides memmed-taadid pika valge laua taga kutset tantsule ootavad. Või siis meenuvad külapeod, mille üleva meeleolu purjuspäi räuskavad lödipüksid ära rikuvad.

Netiavarustest sellesuviseid pidusid peilides leian nii mõnegi huvipakkuva peokutse. Samuti torkab silma aina korduv rahvamuusik Toomas Anni nimi, kes sel aastal oma 55 aasta juubeli külapidudel esinedes maha peab.

Põlvamaalt Vastse-Kuustest pärit maapidude kuningal Toomas Annil on kaks pidu juba peetud ja kuus veel ees. Üks korralik külapidu on tema meelest selline, kus laud lookas ja suhtlemiseks pole põhjust vaja. „Üsna tihti on kõige toredamad peod just intiimsemad, külaseltside korraldatud. Tasuta ja ka pileti eest. Eestis on külaelu päris tugev, maaelu on äge,” ütles ta.

Anni mainis, et inimesed on tüdinud kodus istumisest, maskide kandmisest, seetõttu on nad sel suvel ehk pöörasemad kui muidu. „Maainimesed on vahetumad kui linnainimesed. Mida põhja poole, seda reserveeritumaks ning peenemaks peod lähevad,” mainis ta.

Meeldejäävamate peokohtadena tõi ta välja näiteks Palamuse Kesk-Eestis ja Mõniste külapeod Läti piiri lähistel.

Meenutades maapidusid

Lõbusaid mälestusi kunagistest maapidudest jagub paljudel, nii minulgi. Näiteks kutsuti mind kord ühele Setumaa autoreisile autojuhiks kaasa, sest auto omanik ise ei julgenud kohe oma uue põrnika rooli istuda ja lootis reisi ajal julgust koguda. Mees oli talle kinkinud kena valge Volkswageni ja ähvardas, et kui naine sõitma ei õpi, müüb ta selle maha. Loomulikult veeresime selle kaunitariga suurte maanteede asemel hoopis mööda tolmavaid külateid pidi ning see oli ka meie õnnistuseks, sest siis alles hakkas juhtuma!

Mida selga panna?

Naiste jaoks algab iga pidu tunde, kui mitte päevi varem, sest üks peomeeleolu käivitav jõud peitub alati ka küsimuses: mida selga panna? Kuna meil oli valge retroauto, siis otsustasime enesele Abja-Paluoja kaltsukast valget värvi sitsi-satsi soetada ja siis Põlvas toimuvale rokipeole täies hiilguses sisse sadada. Võite vaid ette kujutada, kuidas valged „inglid kesapõllul” mustadest nahktagidest, neetidest, nikkelmootorratastest ja habemikest ümbritsetuna end välja elada said!

Paar päeva hiljem sattusime sama juhuslikult ühele kalmistupeole. Miks mitte, on ju ka kalmistul kadunukestega piknikku pidada austust vääriv komme, mida piiriäärsed eestlased armastavad väga rahvarohkelt pidada. Igal haual oma laud, valgel linikul pitsid ja präänikud, mida noorem generatsioon siis haudade vahel keksides siit-sealt näppamas käib.

Erilise rõivastumislaadiga seoses meenub veel üks jaanipidu Lätis, kus kogu küla oli enesele rahvariided selga vedanud ning, tammepärjad peas, ümber lõkke tantsu vihtus. Meie sattusime sellele peole juhuslikult ja olime omale ettenägelikult sääsetõrjeks valged maalrikombinesoonid selga tõmmanud ning siis selgelt eristuvate tegelastena naaberrahva jaanipeol oma „kuumade eestlaste” jaanikombeid ja tantsusamme tutvustasime. Siis me veel ei teadnud, et naabrid jaani nii marurahvuslikult võtavad!

Hea seegi, et need jaanid möödusid liha vitsutamise asemel hoopis tantsides. Tantsupeod jäävadki rohkem meelde kui söögi-joogilaua ääres kellegi või millegi auks tagumiku kasvatamine. Loomulikult võib ka mõlemat teha: kui karbonaad ja tort söödud, Kukerpillide plaat veerema pandud, ei loe enam ka see, et pidu näiteks viiekordse paneelelamu korteris peetakse.

Valige sobiv pidu

Netiotsingus torkavad praegu silma näiteks Räpina suvepidu oma Lõõtsavägilaste ja Kurjade Plaanidega. Keegi ei keela maal ka moodsaid ambient- ja rokkmuusika üritusi pidada, selgi aastal toimuvad need taas Kukemurul ja Ulilas. Terve aasta on reklaamitud Abja-Palu­oja soome-ugri pealinnana, vastavad peod toimuvad üle Mulgimaa. Loomulikult ei saa jätta mainimata Tõrva Tule-Päevi, mis päädivad traditsiooniliselt Tantsumäel tulihingeliste noorte kepsutamisega.

Nimekiri jätkub, tundub, et peokuulutusi tekib iga päevaga aina juurde, lugege ise!

Tagasi üles