Raplamaal 40 elanikuga Palamulla külas on vanast nõukogudeaegsest põllumajandushoonest ümberehituse järel kujunenud kohaliku rahva ja muusikute seas hinnatud kontserdikoht, mida tuntakse Palamulla küünina. Nimetus „küün” on tinglik, sest teadaolevalt pole hoone küüni ülesandeid täitnud, aga praegune välisilme on küüni moodi. Ettevõtmisest sai asja tänu kohaliku kogukonna ja transpordiettevõtjast Jaanus Benjamini koostööle.
Tellijale
Palamulla külarahvas ehitas ahervaremest kontserdipaiga
„Siin kõrval on mul talu, mis sai valmis ja kuna energiat jäi üle, siis rajasime külaplatsi, kus kogukond meelsasti aega veetis,” meenutas Benjamin. „Naabrid Ülo ja Tiiu Saar olid erastades saanud kõrval asuva ebamäärase funktsiooniga lagunenud põllumajandushoone, mis seisis tühjalt. Kümmekond aastat tagasi tekkis meil mõte, et sinna võiks rajada paiga, kus rahval kena koos käia ja katuski oleks pea kohal.”
Hoonest, millest olid säilinud vaid paekiviseinad, ehitati külarahva toel õdus ja ehe kontserdipaik, millesse sisuliselt iga Palamulla inimene on vähem või rohkem panustanud. Panustanud on teisedki, näiteks tehakse koostööd Põlvamaal asuva Maarja külaga, mille elanike kätetööna on valminud küüni puitpinke ehtivad kümned vaibad.