/nginx/o/2021/05/27/13806300t1h9f79.jpg)
Keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE) käis Alutagusel kohtumas sealsete maaomanikega, et kuulata nende muresid seoses Alutaguse rahvuspargi ja lendorava püsielupaikade laiendamise plaanidega, eelkõige ootavad maaomanikud, et riik maksaks kaitse alla võtmise korral õiglast kompensatsiooni.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus Iisaku looduskeskusesse maaomanikud, kes olid tema Alutaguse-visiidiks soovi avaldanud ja selleks ka allkirju kogunud. Kohale tulnud said ülevaate, kuhu on jõudnud kaks Alutaguse rahvuspargiga seotud looduskaitseplaani: rahvuspargi laiendamise ettepanek Eestimaa Looduse Fondilt (ELF) ja lendorava püsielupaikade laiendamise kava keskkonnaametilt.
ELFi ettepanek siduda Alutaguse rahvuspark ühtseks tervikuks on keskkonnaametis hindamisel, millega loodetakse valmis saada lähinädalatel. Keskkonnaameti kava laiendada lendorava püsielupaiku on maaomanikelt tagasiside kogumise staadiumis.
Kohale tulnud maaomanikud tunnevad muret, et nende kaitse alla võetavate maade eest ei maksta piisavalt, lisaks tõusetus taas maade asendamise teema. Minister tunnistas, et maade asendamise taastamine eeldab laialdast poliitilist konsensust, ent idee väärib kaalumist. «Selleks peab kätte jõudma õige aeg ning kunagise maadevahetuse miinused tuleb seadusega välistada,» arutles keskkonnaminister. «Õiglane kompensatsioon on kahtlemata teema, mille eest keskkonnaminister riigieelarve läbirääkimistel seisab,» kinnitas Mölder.
Keskkonnaministri sõnul peavad igasugused piirangud, sealhulgas looduskaitselised, olema korralikult põhjendatud. «Nii ELFi ettepaneku kui ka lendorava püsielupaikade laiendamise põhjendused on varsti keskkonnaministeeriumis ja ma kaalun otsuse langetamisel kõiki aspekte,» ütles Mölder.
Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse, seega tuleb looduskaitseseaduse kohaselt kõik tema elupaigad kaitse alla võtta. Keskkonnaameti ettepanek hõlmab lendorava 12 uue püsielupaiga moodustamist ning 10 olemasoleva püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmist. Et kavas on muuta ka kaitse-eeskirja, puudutab ettepanek ka kõiki juba kaitse all olevaid püsielupaikasid.
ELFi ettepanek liita Alutaguse rahvuspargi lahus olevad tükid, et tekiks ühtne metsamassiiv, tooks kaasa täiendava 28 000 hektari kaitse alla võtmise, suurema osa sellest moodustab riigimaa. Kaitse alla võtmise põhjendatust hindab keskkonnaamet, selleks on tellitud vastav ekspertiis.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)